Ennetav metainfo korje tuleb tühistada 2021-04-07 side, õigus, jälgimisühiskond
Keerame puhta lehe, parandame tehtud vead.
Loe teemast lähemalt leheküljel:
https://isoc.ee/metadata
Pole saladus, et seadusloome käib mõnikord valesti. Näiteks omandireformiga loodud uut ebaõiglust veeretatakse käest kätte tänaseni, viimane uudis oli uuring, kus sotsioloogid taas tõdesid: toimus küll ja peaks heastama. Omandireformi teemal vähemalt paistab minister Aab midagi tegevat. Toome seda kui positiivset näidet: isegi aastakümnete vanuse veaga saab tegeleda.
Sarnane olukord valitseb aastast 2007 digiõiguste vallas. Euroopa Liit võttis aastal 2006 vastu direktiivi 2006/24/EC. Nagu enamust vigu, tehti see kiirustades ja innuga. Privaatsus löödi kogemata surnuks une pealt. Sätestati, et kõigi telefoniomanike side metainfot tuleb koguda: registreerida kes, millal, kellega ja kus võrgukärjes suhtles.
Eesti juurutas direktiivi aastal 2007 kiirustades, millest annab märku Elektroonilise Side Seaduse kiire ja vastuhäälteta läbiminek ühes paketis Rahvatervise Seadusega.
Direktiivi tühistas Euroopa Kohus aastal 2014, leides vastuolu Euroopa Inimõiguste Hartaga. Kohus leidis, et direktiiv rikub eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset, ning teeb seda ebaproportsiooniliselt suures mahus. Kui 7 aastat oleks vajalik aeg, et õiglus taastuks, lepiks mõned meist sellega vaikselt kirudes, aga lepiks.
Kui aga õiglus taastub tindina paberil, sedasi et tühistatud õigusakt muutis kogu Euroopas tavasid jäädavalt, sest liikmesriigid ei vaevu pöörama tagasi seadusi, mille õigusvastase direktiivi alusel ära muutsid, siis on seadusloomega asjad sügavalt katki.
Metainfo talletamine pole väike teema. See on põhjalik teave meie kõigi igapäevase elu kohta. Teave võib inimliku vea või tehnilise küündimatuse tõttu lekkida avalikuks või sattuda salaja pahasoovliku osapoole kätte. Tänapäeval, kui enamus telefone ühendub iga paari minuti tagant ühe või teise IP-aadressiga, annab metainfo korje sama tulemuse, mille annaks valimatu jälitustegevus.
Kohus ei tarvitse lubada suvalisi kalaretki kogutud andmetes ja Euroopa Kohtu tunnustuseks tuleb öelda, et nad juba valmistuvad piirama "moosivaraste püüdmist" (kergete kuritegude lahendamist) valimatult kogutud metainfo abil... kuid on fakt, et õigusvastaselt käima pandud korje kestab. Euroopa Liit on oma vea parandanud, aga Eesti on laiskade klubis, kus leitakse ettekäändeid.
Elu ei pea käima sedapidi, et igal jõuametkonnal alati mugav oleks. Meie ühiskonna privaatsuse luugid peavad igapäevasest hoolsusest olema suletud, et juhuslik võimulaine nendest neist sisse ei tormaks ja meid põhja ei viiks. Kui Eestit peaks kunagi ohustama autokraatia, soovime märgata, kuidas autokraat meie privaatsuse kallal kangutab, et temast siis vabaneda. Me ei soovi hoida tagumikku pannil kogu aeg, lootuses et keegi ei süüta pliiti.
Kui peaks tekkima vajadus metainfo valimatu talletamise jaoks, siis peaks toimuma avalik arutelu, võetama vastu tähtajaline seadus, et lahendada kriis ja ülemäärane andmekorje pärast lõppema. Säärast arutelu pole toimunud. Ainuõige käik on taastada õiguspärane olukord enne viga. Nüüd on selleks ka võimalus, kuna Riigikogus on tegemisel uus Elektroonilise Side Seadus.
Kui oled riigikogu liige, uuri oma fraktsioonist ja pinginaabritelt, kes algatab vigade paranduse? Kui tahate au ja kuulsust jagada, tehke seda koos. Tehke ettepanek Elektroonilise Side Seaduse paragrahv 111¹ tühistada.
Kui oled tavakodanik ja Riigikogu jätab tegutsemata, saad teemat peagi torkida rahvaalgatusel, mis sellisel juhul luuakse. Kui hääli koguneb üle 1000, peab Riigikogu küsimust arutama. Küsimus, mis puudutab kõigi inimeste andmeid, ei ole sobilik sahtli põhja jätmiseks.
P.S.
Täna ilmub Õhtulehes alltoodud reklaam:
