Aastal 2000 jäi Mehhiko-USA piiril vahele 1.6 miljonit piiririkkujat. Aastaks 2006 oli nende arv langenud alla 1.2 miljoni ning siirdus lineaarsesse langustrendi. Aastast 2011 stabiliseerus arv tasemel ca. 0.4 miljonit ning jäi kõikuma. Aastal 2017 saavutati umbes samal tasemel kõige madalama illegaalse immigratsiooniga aasta loetuna aastast 1971.
Trumpi otsus kehtestada USAs riiklik eriolukord perioodil, mil illegaalne sisseränne üle USA lõunapiiri on lähiajaloo madalseisus, paneks inimesed naerma, kui tegemist poleks presidendivõimu kuritarvitamisega. USA põhiseadus määrab Kongressi riigieelarve tegijaks.
Presidendi otsus ajada näpud sahvrisse Kongressi loata on sealtmaa võimude lahususe printsiibi rikkumine, põhiseaduse rikkumine, ja läheb raudkindlalt kohtusse. Tõenäoliselt kaalub kohus ka küsimust, kas hädaolukorra taga on häda või jonn. Tõenäoliselt leitakse sealt jonn, ning tõdetakse, et hädaolukord pole riiklik, vaid on poliitiline. Presidendil on häda saada oma tahtmist, muud polegi.
Kui Donald Trump sooviks saada müüri jaoks lisaraha ning oleks rahaallikate valimisel veidi pragmaatilisem, võib-olla jääks talle silma, et Amazon.com, mida mees Twitteris meeleldi sarjata võtab, teenis USA pinnal 11.2 miljardit dollarit kasumit ning maksab selle eest... 0 dollarit ettevõtte tulumaksu, juba teist aastat järjest. Vot see on miski, mida mina liigitaks hädaolukorraks, aga praegust presidenti tuntakse rohkem kollidega võitlejana.
Aiaaugust läbipugevad sajad miljardid dollarid on madal prioriteet, 0.4 miljonit inimest tuleb peatada. Kui suurettevõtluse erisoodustamise tuju seal maal üle läheks, saaks mõndagi teha... aga ütleme ausalt, see tuju ei kao enne, kui poliitmaastikul toimuvad suured muutused.