Nädalakiri T-8 2019-10-01 ameerika, hiina, rootsi, keskkond, kultuur
Uus ajaarvamine: loeme nädalaid kevadel prognoositud Jüri Ratase valitsuse lagunemiseni. :D
Astu tagasi, ehk olukorrast USAs
.jpg)
New York Times jagab meiega lahkelt üht 9 lehekülje pikkust kirja. Ilmselgelt juristide abiga koostatud kiri laekus Kongressi mõlema koja luurekomiteede eesistujatele (Richard Burr senatis ning Adam Schiff esindajatekojas). Kirjas toob vilepuhuja hoolikalt valitud sõnastuses (kuna ta on luureametnik ja tema käest käib läbi infot, millest seaduse või määruse loata rääkida ei või), et president üritas kasutada välisriigi abi USA sisepoliitika mõjutamiseks. Muuhulgas märgib ta:
"Valge Maja ametnikud, kellelt seda kuulsin, olid telefonikõnes toimunust sügavalt häiritud. Nad ütlesid, et juba on käimas arutelu Valge Maja juristidega küsimuses, kuidas antud telefonikõnet käsitleda, tulenvalt tõenäosusest, nende sõnul, et nad olid tunnistajaks sellele, kuidas president oma ametivõimu kuritarvitas."
Opositsioon tegi seda, mida opositsioon säärasel juhul teeb: esindajatekoda algatas uurimise presidendi ametist eemaldamise asjus. Varem on nii käinud. Aastal 1974 oli president Richard Nixon paari päeva kaugusel Kongressi poolt süüdi tunnistamisest ja vallandamisest, kui ise tagasi astus.
President Trumpi reaktsioon oli räuskav ka tema varasemate saavutuste taustal. Ta jõudis Twitteris süüdistada esindajatekoja luurekomitee juhti riigireetmises ja pettuses, nõuda vilepuhuja identiteeti (oletan siinkohal, et küllap ka pead kandikul, aga mitte Twitteris) ning Trumpi liitlased jõudsid ähvardada kodusõjaga. Et me kõik teaksime, mis kuratliku väljaütlemisega siis Schiff Trumpi varre otsast ära lendama sai, lubage taaskord tõlkida:
"Liigse uitamiseta ja lühidalt, siin on presidendi öeldu kokkuvõte: ‘Me oleme teie maale väga head olnud. Väga head. Ükski teine maa pole nii palju aidanud. Aga tead? Ma ei näe siin vastuteeneid. Ma kuulen, mida sa soovid. Mina soovin sinult kah ühte teenet. Nüüd ma ütlen seda sulle ainult 7 korda, nii et parem kuula hoolega. Ma tahan, et sa kaevaks muda minu poliitilise konkurendi kohta, said aru? Nüüd ma annan sulle nende kontaktid, kellega sa rääkima pead. Esiteks, USA justiitsminister, minu justiitsminister, Bill Barr. Tema taga on kogu USA õigussüsteem. Teiseks, minu era-advokaat Rudy Giuliani. Ta meeldib sulle, usu mind. Sa tead, mida ma tahan, aga ma ütlen seda veel paar täiendavat korda uuel viisil. Ja muuseas, ära mulle rohkem helista. Ma helistan sulle, kui sa mu soovi täitnud oled.’
"Selline oli, summaarselt ja iseloomult, presidendi suhtlus Ukraina presidendiga. See oleks päris hea nali, kui see poleks presidendi ametivande rikkumine. Kahjuks esindab see aga päriselt USA huvide reetmist, kuna presidendi antud jutus polnud midagi, mis olnuks USA huvides."
Olgu öeldud, et Schiff on päris osav sündmuste dramatiseerija, ning Trumpi kõne oli igavam, kui lootsin. Politifact'i tõemõõtja analüüsib dramatiseeringut siin ja järeldab, et iga tervemõistuslik kuulaja võis aru saada, et Schiff esitab Trumpi telefnikõne kokkuvõtet ja mitte täisteksti. Nähtavasti on see siiski piisav, et USA president netis raevutsema ja välisvisiite tühistama ajada. :D
ø ø ø
Olukorrast Hiinas
Kui lipud uueneks, et kajastada, milline on olukord nende esindatud maal, oleks Hiina lipul suur kollane täht kompartei lipult saadud vasaraga alla löödud ja vedeleks lõhkiselt põrandal, väiksemad tähed ümber. Üleval nurgas oleks tähe asemel turvakaamera. Sellega on hea vaadata, et lipule ei teki mingeid lilli - ning kui tekib, saab partei lipult laenata sirbi, et need maha niita. :P
Olukord on pehmelt öeldes vilets. Seni, kuni Hong Kong on Hiina kaubanduslik esiuks, võib loota, et riik hoiab end repressioonides tagasi ja politsei tulistab ujumislaua ja toikaga õpilasi ainult rindu, mitte pähe. Sest noh, kui külalisi on oodata, siis oma esiust reeglina pilbasteks ei lööda, isegi kui veidi põlema pannakse.
Niipea, kui maailma tähelepanu mujale peaks pöörduma ja HK kontaktivõrgustik nõrgenema... parem ärme looda, seda olukorda tuleb ennetada. Võiksime aidata seda kontaktivõrku suurendada. Oleme osa sellest, jälgime olukorda ja veename nii tuttavaid kui avalikkust, et Hiinat saab mõjutada ja on viimane aeg mõjutada. Ning et muuseas, kui Hiinaga on vaja kaupa teha, siis see peab käima HK vahendusel, või tuleb loobuda ja teha kaupa hoopis Hiina Vabariigiga seal saare peal.
Kuidas Hong Kongi politsei veel nõrkenud pole, ning ikka jaksab oma kodulinna elanikke peksta? Ühe hüpoteesina on pakutud välja, et Hiina kasutab oma väekontingenti linnas varjatult politseijõudude abiväena. Seni, kuni politseinikud oma ametimärke ja ID-numbreid järjekindlalt varjavad, on säärased kuulujutud kerged tekkima - aga ei tarvitse olla tõde.
Siiski on tõene see, et Hiina väekontingendi "rotatsioonil" Hong Kongis ei lahkunud eelmise tsükli sõduritest peaaegu keegi. Kunagiste UK sõjaväebaaside seni hüljatud majade rõdudel kuivab värske laiguline pesu, kirjutab HS, diplomaatilistele allikatele viidates.
ø ø ø
Kuidas teha paremat ilma
Mis puudutab kaubandust, siis üsna kuum teema on, kuidas ja kuipalju sellega kliimakriisi tõkestada saaks. Ei oleks vist liialdus, kui väita, et kui kogu meie tarbitava kraami emissioonid peaks vuhinal läbima me isikliku elutoa, oleksime tarbimises mõõdukamad.
Ühiskonna tasemel me paraku nii tundlikud pole. Seesama Hiina, mille kasvav majandusvõim võimaldab sõjalist musklit pumbata ja vasturääkijaid maha suruda, on ülejäänud maailma tootmiskeskus ning emissioonide kortstnatoru. Seni, kuni Hiina elanikud ei saa oma valitsusele öelda "pidage hoogu", pole muude maade elanikest eetiline tagant tõugata.
On fakt, et impordime massiliselt kaupa, mis toodetud ebaõigluse ja alamakstud tööjõuga, või keskkonnalt viimast võttes, ühiskonnas kus riigile "ei" öelda on võimatu. Meie raha eest valmivad liigsed kivisöejaamad, meie raha eest sõidavad naftatankerid valesse kohta ja konteinerlaevad sealt siia. Importides kaupa ekspordime emissioone. Järsku teeksime omale eetilise põhimõtte, et sitta, mida põhjustame, peame ka ise taluma? Jaa, see on tülikas põhimõte järgida, aga tegemist väärt asjad reeglina ongi tülikad.
ø ø ø
Põllumajanduslik vahepala
Sitast rääkides... transpordi sektor pole globaalses pingereas kõige hullem pahalane. Põllumajandus on tegelikult temast eespool. Inimkond, eriti aga jõukam osa, toodab omale toitu ebaefektiivselt ja priiskavalt. Me peaksime oma toidulauda korigeerima, kirjutab The Guardiani jaoks Jonathan Safran Foer. Meie taldrikul on liigne liha, ülemäärane piim ja ookeanist traalitud plastik, vabandust, see tähendab, siiski kala.
Inimestega nende sügavalt juurdunud harjumustest rääkida on raske. Harjumusel on jõud, ning meie harjumuse kahtluse alla seadmine ajab meil kergesti harja turri. Seetõttu peaksime rääkima endiga toidu teemadel kavalalt: seesama toit, mis säästab loodust, annab meile ka pikema eluea. Kes ei tahaks pikemat ja tervemat elu? Miinuspoolel on probleem, et taimetoit on odav, rikkus aga keelab end häbeneda.
Seega peame omale ära seletama, et laristamine pole popp - et indiviid, kes tarbib ülemäära oma staatuse signaliseerimiseks on sama klassi ambaal, kui liftis põrandale sülitanu. :D Kui me tahame muuta kultuuri, peame kiitma seda, kes õigesti teeb ja häälekalt halvaks panema vale käitumist.
ø ø ø
Kuuldavalt vaikne Rootsi
Läänemere piirkonna julgeoleku-arenguid jälgides on vältimatu märgata, et Rootsi stiil on muutunud. Kui varem kärbiti kaitsekulusid, tõmmati riiki tagasi ning pehmendati relvastatud neutraalsuse imagot, siis nüüd seatakse uusi kohustusi, suunatakse juurde raha ning viimane üllatus on, et mereväe peastaap kolib tagasi Muskö saarele.
Merevägi teeb seda kartuse pärast, et koos atraktiivsete märklaudadega Stockholmis pesitsedes võib... halbade arengute korral tuumarünnaku kaela saada. Rootsi nähtavasti ei unustanud seda õppust, mille käigus Venemaa strateegiline lennuvägi Stockholmi ründamist harjutas, vaid hoopis käivitas tagasimineku plaani vanade halbade aegade loogika juurde.
Suvel lugesime Gotlandile keskmaa õhutõrje lisamisest, nüüd siis sellest, et aastaks 2021 on jälle maa-alustes laevatunnelites laevu ja tuumavarjendi külmkapis nii värsked oakonservid, et Bondi-filmide pahalstel suu vett jooksma hakkaks.
Kurb on vaadata, et riigid sääraseid ajaveetmise viise teineteisele vajalikuks muudavad.