Kui loete seda 2. jaanuari lõuna ajal, siis Narva maantee kaudu ärge lootke Pirita poole jõuda. Aapeli viskas puu liinidesse ja Päästeamet jändab. Aapeli õigus kõikjal tuustida on talle atmosfäärilt antud, inimeste seadused teda ei häiri. Ta on madalrõhkkond 2019 A, ning jõudu on tal aatomiku jagu, õnneks vabaneb see vähehaaval. Isikikult loodan, et ta mu kasvuhooneid naabritele ei vii.
Soomes tõmbas Aapeli juhtme välja 85 000 majapidamisel, Rootsis jäid elektrita 100 000 ja Taanis põrkasid kokku kauba- ja reisirong. Väike ummik Narva maanteel ja praamisabas lõdisevad saarte-elanikud on selle kõrval lihtsalt tülikas olme.
Olme aga mõjutab meie elu igapäevaselt. Mõtteid võib köita ulme, korraga võib elu sassi lüüa loodus - aga rohkem loeb see, mis iga päev kuhjub, koguneb ja lahendamata jääb. Iga kuu maksame makse, iga kuu saavad mõned meist pensioni või lastetoetust, teised loovutavad oma raha üürina, et kuskil elada oleks... kes saab palka, kes dividendi, maksumäärad on neil teadagi erinevad...
...ja presidendi aastalõpu kõne jutupunkt selle kohta, kuidas saavutatud objektiivset jõukust nõnda kasutada, et inimestel subjektiivselt hea oleks, väärib arutelu.
Otsa tegi lahti ERR, avaldades eriti andmerohke artikli, mis iseloomustab Eestit statistika kaudu. Artiklit "Kui hea on Eestis elada, ehk mida räägivad Exceli tabelid?" soovitame lugeda igaühel. Saame muuseas teada, et poliitilised vabadused ja ärivabadus on hästi kaitstud, usalduskapitali jätkub, korruptsioon on kontrolli all...
...aga ebavõrdsus on kõrge, ökoloogiline jalajälg raske ning kui teemat sügavuti uuriksime, selguks et keskmise pikkusega elu jaguneb sugude vahel pöördvõrdeliselt palgarahaga ja lõpeb vanaduses tihti vaesuspiiri alapoolel. Et alkotarbimine on jätkuvalt väga kõrge (isegi soome turistide abi arvesse võttes) ja isegi kui inimene oma tervisest hoolib, ei taga see talle mõistliku kiirusega arstiabi.
Seega, hõisata ei ole kah põhjust. Eesti on napilt poliitilisest ummikust pääsenud ühiskond, mis majanduslikult pinnal püsib, ent oma inimeste võimeid pigem raiskab kui õitsengule hooldab. Äripäeva artikkel [maksumüüri taga] ütleb otse, et eestlaste majanduslik ebavõrdsus kasvab. Statistikaameti analüütikud Anet Müürsoo ja Anu Õmblus järeldasid Äripäeva raadiosaates "Arvude taga" muuseas:
"Sissetulekute kasv jätkub ning inimeste elujärg Eestis paraneb. Samas võib öelda, et pensionäridel ja üksikvanematel läheb teistest siiski kehvemini. /.../ Regionaalselt on erinevused jätkuvalt küllaltki suured ja näiteks üksikvanemaga leibkondade sissetulekud on hoopis vähenenud."
Anarhistid ei kergita üllatusest kulmu. Hiljutine otsing teemal "astmeline tulumaks" ei leidnud ühegi mainstream-poliitiku artiklit ega üleskutset peale Kadri Simsoni aastate-taguse blogi. Oleme nimetatud lauset korra kuulnud ühel sotside valimis-üritusel, aga ei leia seda nende programmist. Keskerakonna programmist leiame vähemalt järgmise: "Kehtestame klassikalise ja euroopaliku astmelise tulumaksusüsteemi."
Aktiiv- ja passiivtulu võrdne maksustamine näikse aga olevat üldse sihuke asi, mida ainult anarhistid ajavad. Kus kõik ülejäänud on? Kas mõte sellest, et palk, rent, intress ja dividend on kõik ühtemoodi tulu, ja palka ei pea kõvemini maksustama, on tänapäeval sama ohtlik asi, nagu 19. sajandil tsaari tõlda visatud pomm?
Sotsiaaldemokraatide programmi lause "piirame palga maksmist dividendide kaudu" ei taotle kahjuks passiivtulu kohtlemist palgana, vaid vastupidi, jäiga eraldusjoone hoidmist nende tululiikide vahel. Teame küll ühte sotside kandidaati, kes meie programmile peaaegu alla nõustus kirjutama, aga üks inimene ei muuda trendi. Siinkohal võtame teatavaks, et meie valduses on ideoloogiline pomm, mis võib inimesi šokeerida, ja peame selle kuhugi kuuldavasti ära viskama. :)