Süüria diktaator Bashar as Assad sai just omale jõulukingiks Eufrati läänekalda Manbij' linna ümbruses. Kingi sai diktaator tänu oma vaenlasele, sultan Erdoganile. Seistes silmitsi olukorraga, kus Türgi moodustatud ja juhitud illegaalsed relvarühmitused Süüria pinnal on alustanud pealetungi Manbij'i piirkonnale, ning kus Trumpi korraldusel on USA üksused lahkumas ja oma kurdi liitlasi "üle laskmas"...
...otsustas Põhja-Süüria Demokraatlik Föderatsioon, et selle relvajõud (YPG) lahkuvad linnast, ning kutsus ala okupeerima Süüria valitsuse vägesid. Nood on parasjagu võtmas positsioone linna ümbruskonnas, ajal kui linnas viibivad veel USA väed (nood evakueeruvad õhutranspordiga, muretsema ei pea).
Pilt: Wikipedia (roheline: Türgi toetatud rühmad, punane: valitsusväed, kollane: Rojava).
YPG taganeb eelduste kohaselt Eufrati idakaldale
ja valmistub tegelema rünnakuga Türgi piirilt (mis võtaks Erdoganilt
võimaluse eitada uue sõja alustamist) ja tõrjuma jõe ületamise katseid.
Kuna Eufrat on seal kandis tõsine veetõke, on otsus sõjaliselt loogiline -
YPG ei soovi jätta endast maha ära lõigatud ja hädas olevat sillapead.
Assadi võimu all ei saa tsiviil-elanike elu olema kerge. Need, kes ruttu ei lahku, võivad langeda ebainimlike repressioonide ohvriks. Siiski on see väiksem oht, kui YPG ja Türgi mitteametliku sõjaväe risttules või Türgi lennuväe pommide all hukkuda.
Näha on veelkord mustrit: ümbritsetuna vaenlastest, peab Rojava valima, millisele vaenlasele annab võidu. Assad on suutnud end Kirde-Süüria osas talitseda ja on nõrk. Türgi on piirkonna tugevaim sõjajõud. On vältimatu, et linn ja maakond antakse kandikul nõrgemale kahest diktaatorist - sellele, kes kurdide jaoks vähem eluohtlik on. "Tänada" võime president Trumpi, kes oma lasteaiarühma kasvataja ametist vabastas.
Perestroika soovib jätkuvalt näha NATO vägesid Rojavas, et Türgil kaoks lähitulevikus soov seda piirkonda rünnata.