Olen kaua kavatsenud sellest kirjutada, aga täna pean – sest kõigi ajalehtede esikaaned on Brüsselit täis. Toimus kolm terroriakti. Kolm või neli kurjategijat said surma, et tappa mitukümmend inimest. Seega suutsid nad teha küllaltki tõsist kahju – tappa endist kümme korda rohkem rahulikke elanikke. Kui asi sellega piirduks, ma ei kirjutaks.
Aga, sellega asi ei piirdu. Tüüpiliselt ei kõhelnud teatavad paremäärmuslased sündmust kohe autoritaarse propaganda vankri ette rakendamast. Räuskamine ja parastamine on nende retsept. Ajendatuna sellest, rakendan mina kah sündmuse propaganda vankri ette.
Terroriakt on kole, aga iva pole tema koleduses. Iva on selles, et tänase päevani terror valdavalt *toimib*, ehk põhjustab inimestes hirmupõhiseid ja mõõtkavast väljuvaid reaktsioone. Tõenäoliselt ei hukku siinse artikli lugejatest keegi terroristi käe läbi – ent arvestatav hulk meist hukkub ja saab vigastada haiguste, õnnetuste ja halva elukeskkonna tõttu. Sõja korral meie suremus kasvab oluliselt.
Terrori eesmärk ei ole võita sõjaliselt tuhandekordset ülekaalu omavat vastast. Eesmärk on provotseerida vastane rappima oma ühiskonda turvalisuse kujutelma nimel. Põhjustada mõõtkavast tugevalt väljuvaid reaksioone. Mängida inimgrupid teineteise vastu välja.
USAs elab vähem inimesi kui Euroopa Liidus. Nendest sai aastal 2005 ühel koledal viisil surma 45,800 inimest. Vigastada said 2.4 miljonit. Kas tegijad on vastutusele võetud ja kehtestatud ranged reeglid, et massimõrva kordumist ära hoida? Kas sõidu- ja veoautod ning bussid on tänavatelt eemaldatud... sest põhjuseks olid liiklusõnnetused. Järjekorras kuues välditav surmapõhjus.
Kuna USA terrori statistika on aastakümneid “nii haledalt väike” (WTC rünnak varjutab kõik), võtame USA liiklusõnnetuste kõrvale võrdluseks Euroopa Liidu “tegusamad” terrori numbrid.
1988 – Lockerbie lennukipomm – 270 hukkunut – riiklik (Gaddafi)
2004 – Madridi rongipommid – 191 hukkunut – džihaadi terroristid
1925 – St. Nedelya kirikupomm – 150 hukkunut – bulgaaria kommunistid
2015 – Pariisi rünnakud – 130 hukkunut – džihaadi terroristid
1980 – Bologna rongijaama pomm – 85 hukkunut – neofašistid
2011 – Oslo pomm ja Utoya tapatalgu – 77 hukkunut – neofašistid
Andmeid vaadates jääb silma paar huvitavat fakti:
1) Enamus terrorirünnakuid ei toimu Euroopas. Meie ühiskonnale langeb seda üllatavalt vähe osaks. Veidi aegunud jaotuskaarti näete siin:
2) Terrori läbi surnute arv on kaduvväike muude põhjuste kõrval. Tubakas, nälg, autoõnnetused, alatoitumus, kõik tegusamad nakkused, kõhulahtisus ja isegi kuseteede põletikud... tapavad maailmas rohkem inimesi aastas – ja nad ei pääse ajalehtede esikaantele! See ajab närvi veidi.
3) Ühiskonna reaktsioonid terrorile ei ole mõõtkavas.
Et aus olla, ühiskonna reaktsioonid terrorile on absoluutselt ebaratsionaalsed. Psühholoogiliselt on terrori näol tegemist trollimisega – ebaproportsionaalse vastuse välja norimisega. See toimib. Väikese arvu trollide tõttu sulgeb ajaleht kommentaariumi, väikese arvu terroristide tõttu alustavad riigid sõdu (enamasti vales kohas – näiteks siis USA sõjaretk Iraaki, mis pani koos Süüria valitsuse põikpäisusega aluse ebastabiilsusele, milles praegu tegutseb Islamiriik).
Väikse arvu terorristide pärast likvideerivad riigid kodanike õigusi ja vabadusi, mis viib kokkuvõttes palju suuremate inimohvriteni, kui need ühiskonnad tasakaalu kaotavad.
Minu soovitus on:
– oleme ohvrite suhtes kaastundlikud
– mõistame hukka vägivalla kasutamise kõigeks peale enesekaitse ja vägivallatseja tabamise
– mõistame, et reaktsioonid peavad püsima mõõtkavas
– mõistame, et aktiivse terroriga tegeleb Euroopa 44 000 000 moslemist paarsada (enamus Süürias)
– mõistame, et nende mängu eesmärk on saavutada 44 000 000 inimese radikaliseerumine
– ärme toida trolle, ärme mängi seda mängu
– elame edasi, las ment ja luure püüab džihadiste ilma võimutäiust saamata
– ärme ründa sidevabadust ega infoturvet, muidu oleme ise püksata, ning ei, Pariisi ründajad ei kasutanud
krüptograafiat või kasutasid seda öeldes telefonikõnes asju stiilis "postiljon saabus" (eelnevalt oli kokku
lepitud, mida postiljon tähendab)
Ja lõpuks: katsume vähendada tarbetuid surmasid ja kannatusi muudel põhjustel sama vingelt, kui terrorismiga võideldakse!
———— Täiendavad allikad: ————
