Helsingin Sanomat kirjutab, et sihukest läbu pole Ungari parlamendis 28 aastat nähtud. Vilekoor, inimketiga kõnepuldi blokeerimine, õnneks päris ülemraadaks ei läinud.
Nimelt suruti peaministri partei Fidesz-i häältega läbi kaks seadust. Esimest kutsutakse "orjaseaduseks" või "Saksa autofirmade seaduseks" (Mercedes ja BMW on hiljuti avanud Ungaris uued tehased, sest Ungari palgatase on vaid 20% Saksamaa omast). Uus seadus võimaldab tööandjal nõuda töötajalt senise 250 tunni asemel kuni 400 tundi (10 täistöönädalat!) ületööd aastas, tasudes selle eest mugavalt kuni 3 aasta jooksul.
Ametiühingud on toimunu pärast marus, aga seaduslikku võimu asja takistada opositsioonil pole. Tööseadusandlus pole erilise kaitse all nagu põhiseadus - töötajatel naha üle kõrvade kiskumine on juriidiliselt korrektselt toimunud. Ametiühingud on juba hoiatanud, et teevad üldstreigi ja blokeerivad kogu Ungari. Kas Ungari ametiühingud suudavad säärast teha, saame kardetavasti peagi näha. Karta võib, et käibele võivad tulla kollased vestid ja bensiin - kui mitte kohe, siis ses etapis, kus võim saadab politsei kedagi laiali ajama. :(
Perestroika mõtiskleb, kas oleks ilus küsida, et miks säärased võimule valiti? Küsida võib, ilus hetkel ei oleks. Valijat, kes ei tungi poliitiliste jõudude sisekultuuri, on mõne uue trikiga lihtne lollitada. Järgmised lollid võime olla meie. Seega tõdeme hoopis: "kahju kuulda, et sitasti läks, jaksu ja kannatlikkust jamamisel".
Fidesz ei rääkinud kampaania ajal plaanist töötajate õigusi mutta trampida, vaid ajas kaunist patriootlikku mesijuttu, hirmutades pagulaskolliga. (Päriselus põgenev süürlane Ungarisse pidama jääda ei sooviks, sest ungari keele omandamiseks pole kasu ta kogemusest ühegi levinud keelega, samuti ei hiilga Ungari elatustase Euroopa Liidus millegi erilisega.)
Teine seadus... loob aastast 2020 uued halduskohtud, mis hakkavad seniste tsiviilkohtute asemel lahendama administratiivseid küsimusi, sealhulgas valimisvaidlusi. Isenenesest ei ole eraldi halduskohtute olemasolu mingi ime, aga nende "kontrollitud oludes" loomine võimaldab nimetada esimese laine kohtunikke praeguse valitsuse jaoks meelepäraselt.
Ungari justiitsminister Laszlo Trocsanyi kinnitab, et kõik muutub üksnes tõhusamaks. Teised näevad, et isake peaminister kindlustab tagalat "võimalike probleemide vastu uuesti valitud saamisega". Euroopa Parlament nõudis septembris Ungari uute kohtuseaduste mõju uurimist Euroopa Liidu põhiväärtuste (ennekõike võimude lahususe) säilimise seisukohalt. Olemas on risk, et kui juriidiline konflikt eskaleerub, võib Euroopa Liit algatada protsessi Ungari hääleõiguse tühistamiseks. :(
Kuidas sellise riskini jõutakse? Jama esimene etapp on ajakirjanduse sõltumatuse nõrgestumine ja valvekoera muutumine meelelahutust pakkuvaks tsirkusekoeraks (Facebooki pidamisest usaldusväärseks uudisteallikaks ma parem isegi ei räägi). "Koputada peaministri poja uksele? Sellistel ajakirjanikel tekiksid Ungaris tõsised probleemid" jutustab tšehhi väljaandest Delfisse tõlgitud artiklis Gábor Kardos. Ungaris ei ole järel ühtegi riigivõimust selgelt sõltumatut päevalehte. Kuidas peaks asjad käima? Näiteks võib tuua UK väljaande The Guardian, mis tegutseb aastast 1821 ja finantseerub aastast 1936 spetsiaalselt talle mõeldud sihtasutuse kaudu.
Mujal uudistes, Hispaanias tõuseb miinimumpalk 22%, ilma kollaseid veste ega bensiini kasutamata. Podemos kauples natuke ja valitsus vajas hädasti tuge, sest katalaanid on alt ära kukkunud ja ei toeta valitsust milleski. :)