N12: tarbimisnõu, autoritaar-paanikaosakond 2019-05-26 nädalakiri
Kliimamarss Tallinnas 2019-05-24, litsents: public domain
Kliimamarsi järgne tarbimisnõu
Soomes kirjutab Ilta-Sanomat loos pealkirjaga Nyt tuli mittasuhteet ("nüüd tuli mõõtkava"), mida peaks üks kliimamuutuse pärast muretsev keskmine Soome elanik peamiselt tegema, et olukord käest ei läheks. Soovitused koostas SITRA (Soome innovatsiooni- ja teadusfond):
1. Muuda toidusedelit
Nälgima ei pea keegi, aga toiduahela pikkus erineb toidu liikide vahel üüratult. Toitumine mõjutab meie ökoloogilist jalajälge palju, kuna sööma peame me sageli. Isegi väike muutus vältimatus tarbimises loeb.
SITRA ei soovita lambist veganiks minna, kuna enamus inimesi pole järsu sammu jaoks piisavalt teadlikud ja teeks oma tervisele halba. Küll aga on soovitatav viia oma toidusedelis minimaalseks püsisoojaste loomade liha ning samuti piimatooted.
Põhjus? Leht põhjust ei maini, aga tõenäoliselt on mängus oluliseks nupuks see, et põhiliste liha- ja piimaloomade ehk veiste biomass Maal ületab inimeste oma päris suurelt. Nende kasvatamisega eraldatakse gigatonnides metaani, mis on kangem kasvuhoonegaas kui CO2. Metaan muidugi laguneb, aga mitte liiga kiirelt.
Kui veisekasvatus peaks langema marginaalseks, võiks inimkond uhkeldada, et meie biomass jäi samaks, aga meid ülalhoidev biomass vähenes palju. Sööta tootvaid põllumaid saaks jätta metsastuma ja süsinik neelduks rutem. Kui ei taha, et inimkond üheskoos näriks muru, tuleb aegsasti õppida närima muid ja maitsvamaid taimi.
2. Majutu ökonoomselt
Meie laiuskraadil on kütmine külmal aastaajal oluline kuluallikas ja ökoloogilise jalajälje osa. Majal ning majal on vahe. Õige elupaik asub piirkonnas, kus elamine vähendab su transpordi jalajälge. Õige maja on hästi soojustatud ja odavalt köetav.
3. Sõida ökonoomselt
Vabal ajal käi jala või sõida rattaga, pikad vahemaad läbi ühistranspordiga. Nõnda talitades tuleb kasu rahakotile, tervisele (v.a. gripihooajal täis bussis) ja keskkonnale. Auto võiks valida üksnes siis, kui sõit on kiire ja kiirus vältimatu.
Märkimist väärib, et kuigi lennukiga lendamine on ikka üsna ränk tegu, siis oluline on selle tegemise sagedus. Lennates kord paari aasta tagant, ent sõites tööle iga päev, määrab teie jalajälje suuruse igapäevane, ja mitte erandlik reisimine. Kui aga lennupilet satub näppu liiga sageli, omandab kaalu sääraste masinate suur kütusekulu. Kaugele sõita võiks võimalusel rongiga.
Kokkuvõttes: mida sagedamini sa midagi teed, seda olulisem on teha seda hästi!
Autoritaarne paanikaosakond
Vahetult enne EuroParl valimisi jõudis Avaaz lõpule oma uurimusega selle kohta, kuidas ikka sotsiaalvõrgustikes vihase autoritaarse paremsõnumi levitamine käib.
Tulemusi refereerivad nii The Guardian kui ka Postimees. Kokkuvõttes siis on parem-autoritaarsed jõud võtnud palgale propaganda tegemise professionaalid ja klopsinud kokku võrgustiku teineteise sõnumeid võimendavatest kanalitest, mis saavutas kokku 500 miljonit vaatamist.
Teha seda 500 konto abil pole kerge asi, vaid nõuab osavust. Samas - enda suurena näitamine on igale autoritaarsele jõule eluküsimus, sest muidu ollakse lihtsalt tavaline klounide salk. Netis meemiv konn pole tõsiselt võetav, ainult koletu PõhjaKonn vaigistab vastaseid valju mõuramisega.
Kas pruugiti ka uusi taktikalisi nippe, võib lugeja küsida? Ei - tavalised mugavate inimeste tõmbamise viisid. Lood foorumi farmeritele, kogud kasutajaid päris aruteluks ruumi andes, siis pöörad administraatorite jõul kogukonna partei fännamise kohaks. Ostad kogukonna, mil mitutuhat vaatajat, kes arutavad muudest asjadest, lükkad oma reklaami täis, interaktsiooni kui palju. Võtete hulka kuulus ka mängufilmi katkendite serveerimine tõsielu pähe ja muidugi igapäevane liialdus.
Liialdusest rääkides tuletame meelde, milliseid pealkirju vorbib üks propagandablogi nimega "Uued Uudised", kui mitteametlikult saavad kokku Kaja ja Siim Kallas ning president Kersti Kaljulaid. Jah, pealkirjaks saab sellisel juhul: "Kas president ja Kallaste poliitperekond kavandavad riigipööret?". Oi, kindlasti kavandavad! Paanikanupu võiks alla kinni liimida, et tõsiselt võetavam olla. :)
Põhimõtteliselt, kui normaalse tegevusega tähelepanu pälvida ei suudeta, siis tehakse seda järjepidevalt tobedusi öeldes ja tehes. Hiljuti avalikuks saanud EKRE turundus-strateegias vastab sellele teguviisile ehk lause: "väited ja kõllid, millele peavool lihtsalt peab reageerima siis see hakkab kerima ja toodab teatud hulga suures meedias olemist, enamasti küll negatiivne, aga siiski pildil: anname tuld, kohtunike pead veerema jne."
Nüüd on meie kord EKRE-le meedianõu anda: tobeduste hinnaga pildil püsimine ei ole jätkusuutlik. Kuitahes hästi oma toetajaskond muust maailmast isoleerida, lõpuks saab neil ikka kriiskamisest kõrini.
Samuti on kriiskava lähenemise viljeleja ise manipuleeritav. Piisab, kui Kaarel Tarand küsib ministrilt pressikoverentsil, kas kliimastreikijatele vastata on plaanis, kui ministril oleks nagu punast nuppu vajutatud, ta muutub valitsuse pressikonverentsil klouniks, lõbustab kõiki ja teeb meeleavaldusele tasuta reklaami kah. :D
Pole teada, milline rohi ravib ühiskonna terveks Facebookist, aga sama ravim kärbib tõenäoliselt mõningase normaalsuse piiridesse ka uhhuu-liikumised ning reaalsuse eirajad: võttes ära infomullide ehitamise tööriista ning odava ligipääsu liiga mugavale (mullis viibivale) inimesele.
Ei ole kokkusattumus, et sotsiaalmeedia tõus ja hiljutine populismi tõus on käinud käsikäes. Nad vajavad teineteist. Inimest, kes aktiivselt otsib uudiseid, siis kui tal uudiste üle järele mõtlemiseks aega, populist ei taha ja sotsiaalmeedia ei soovi. Vaja on inimest, kellele uudiseid sööta annab, kuna ta kiirustab, ta tähelepanu on nõrgendatud ning tal pole jaksu ega harjumust süveneda.
Mandaate jagati
Aa, muide, mingeid mandaate olevat linna peal jagatud. Mingi kahtlane sait nimega valimised.ee räägib sellest, vaadake ise kui ei usu:
Ekraanitõmmis valimised.ee lehelt, EuroParl mandaadid