HS vahendab uudist, et kui USA ja Hiina ei jõua kokkuleppele, jõustuvad USA poolt 1. märtsil uued tollimaksu määrad Hiina toodetele, ning tariif kerkib 10% pealt 25% peale, mis on niivõrd suurte kaubanduspartnerite vahel enneolematult järsk tõus. Sihtmärgiks olevate kaubagruppide impordikäive on ca. 200 miljardit dollarit.
Enne kui räägime Euroopa väikesest lootusest võita midagi, kui teised kaotavad, on asjakohane mainida, et EL on rahandus- ja mitte majandusliit, Euroopa maade majandused pole sünkroonis ja ning osade liikmesriikide majandus pole heas korras. Kui tegevusega suudetakse esile kutsuda globaalne majanduslangus, on Euroopal kaotada küll ja veel - nii heaolus, kui poliitilises stabiilsuses.
ÜRO kaubandus- ja arenguagentuur UNCTAD hindab, et Hiina säilitaks uuel hinnatasemel 12% tollidega sihitud ekspordist, USA firmad võidaksid omale 6%. Ülejäänud 82% kaubakäibest läheks jagamisele muude maade vahel.
Hiina tõenäoliselt vastaks omapoolsete tollidega ja võiks sihikule võtta kuni 85% USA ekspordist Hiina. Euroopa võib teiste rüseluses maha kukkunut üles korjata kuni 70 miljardi dollari jagu.
Riskantne on see, et ebausaldusväärne ärikeskkond paneks teistmoodi käituma kogu maailma ning võib põhjustada majanduslanguse ja laenuvõimaluste kokku kuivamise. Sellest aga ei kaota peamiselt USA ega Hiina, vaid nõrgema krediidireitinguga pisemad majandused.
Eksperdid on Trumpi plaani kritiseerinud argumndiga, et Hiina asemel hakataks importima kaupa mujalt ning jooksevkonto positsioon ei parane kuigivõrd.