BBC raporteerib sellest, kuidas arktiline polaarpööris (ringikujuline õhuvool, mis ümbritseb pooluste kohal olevad püsivaid madalrõhkkondi) kaheks lagunes, vonksu lõunasse tegi ning USA keskläände tabas.
Piirkondades, kus säärased harrastused ei ole tavapärased, ehitavad nüüd farmerid kanadele lumeonne, loodetavasti anarhistide lemmik-retseptiga ("kata lumekuhi kilega, kühvelda lund peale, viska veega üle, kühvelda veel, viska veel, kühvelda kile alt tühjaks"). Kanad omakorda lagistavad oma olematuid hambaid.
Põhja-Dakotas on mõõdetud temperatuure alla -40 C ning tuulekülma kuni -54 C. Temperatuuriga alla -27 C puutub kokku hinnanguliselt 20 miljonit elanikku ja alla -17 C juba 90 miljonit. Venemaa puhul ei kergitaks keegi veel kulmu, aga USA puhul on säärane olukord tavatu ja oodatakse rekordeid.
Kahjuks ka kodutute ja vanurite ära külmumise juhtumeid, koduloomade kõrget suremust, põllumajanduskahju, transpordi ja mitut sorti äri seiskumist, kuni kollaste uudisteni sellest, kes kellelt relva ähvardusel sulejope röövis.
Intensiivne külm toob ka intensiivse lumesaju ning seda peaks Suure Järvistu lähedal langema umbes 60 cm. Olles ise juba kuu aega lumerohkuse tõttu suvilasse jalgsi sumbanud ja pika pulgaga kasvuhoone katust kergemaks vehkinud, kujutlen, et enamus inimesi mõtleb selle peale "globaalne soojenemine minu tagumiku all".
Paraku on polaarse ringvoolu ekslema minemine ja katkematute jugavoolude mitmeks katkemine täiesti kooskõlas üldise soojenemisega. Kuigi mered ja mandrid natuke tüürivad toimuvat, ei saa väita, et meil järgmisena ei juhtu.
Pigem võib üldistada, et siis kui ei lähe teiste pihta, tuleb meie pihta - varem või hiljem tuleb. Kliimamuutus on tülikas, kulukas ja kohati eluohtlik asi, ning kui ei suudeta ennetada, tuleb kohaneda. Ennustan, et lähema 10 aasta jooksul tabab ka Eestit ilm, mille ajal me kõik kolmekihilisi näokatteid kanname ja osad kanadele lumeonni ehitavad. Loodan ainult, et selleks ajaks on majandus teinud pöörde taastuvenergia suunas.