Pensionile minev Harju Maakohtu kohtunik Kunman andis oma värvika karjääri lõpuks intervjuu Postimehele, mida refereerib ka ERR. Intervjuu on täismahus saadaval Postimehe maksumüüri taga.
Kunman otsustas muuhulgas Kaur Kenderi õudusnovelli juhtumit ja oma 24-aastase karjääri vältel oli ka ise kriminaalasjas uurimise all (teda kahtlustati kindlustusele valeandmete esitamises, kuna ta lasi oma autot parandada oma poja firmal, milles ta mõisteti õigeks).
Kunman märgib lahkumis-intervjuus, et Tallinna uues kohtumajas on võimude lahusus väga kentsakalt tagatud. Nimelt töötavad prokuratuur ja kohus samas majas, ning kohtunikud ja prokurörid puutuvad igapäevaselt kokku.
Kohtus kehtib aga võistlev menetlus - prokurör ja kaitsja peavad kohtuniku ette astuma võrdsetena. Kaitsja paraku ei tööta samas majas.
Kui kohtunik prokuröriga iga päev lõunat sööb ja prokuröri kabinet "nurga taga" asub, tagavad sotsioloogiale ja psühholoogiale ammu tuntud efektid, et kohtunik pole enam objektiivne ega sõltumatu. Kuitahes palju ta ei üritaks hoida end sõltumatuna, prokurör on temaga siis samast hõimust ja üksnes väga isepäine isik suudab omasid ja võõraid võrdselt ära kuulata.
"Probleem on selles, et siis peaks advokaatidel olema samasugune võimalus, sest meie kohtus on võistlev protsess. Probleem on selles, et prokuröridel on hea mõjutada kohtunikke, kui nad saavad käia rääkimas enne ja pärast," ütelnud Kunman. Küsimusele, kas prokurörid käivad mõjutamas, vastanud ta jaatavalt.
Statistikutel on aeg pliiatsit teritama hakata. Tallinna uue kohtumaja lahendites peaks lähiaastail toimuma mõõdetav muutus. Kogume selle kohta andmed ja avastame selle!
Anarhistile torkab silma Kunmani repliik, et 90% menetlustest on nüüd lühimenetlused, kiirmenetlused ja kokkulepped. Anarhist tuletab meelde, et USA kohtusüsteemi allakäik maailma eeskujust tagurlikuks on tihedalt seotud süüdistatavate ebapiisava võimega end kohtus kaitsta, ning karistuse üle kauplemisega kokkuleppe otsingul. Süüdistatava ja prokuratuuri turujõud ei ole säärases tehingus võrdne.