Jaana Savolainen kirjutab Helsingin Sanomat'es Islandi imest: noorte joomine, suitsetamine ja narkoainete kasutamine on langenud dramaatiliselt, kuna vanemate hoiakud ja käitumine muutusid.
Helsingis käis neljapäeval (8.11) külas Reykjaviki sotsiaaldemokraadist abilinnapea Heida Björg Hilmisdottir, et jutustada sellest, kuidas Island on parandanud noorte heaolu ja suutnud vähendada nende tarbitava alkoholi hulka. Abilinnapea rõhutas, et kõige olulisem osa noorte käitumise muutmisel on nende vanemad. Et keegi ei ootaks muudatusi üleöö, olgu mainitud, et muutus on saavutatud viimase 20 aasta jooksul.
Oktoobris kirjutas Iceland Magazine oma kokkuvõttes, et alla 15-aastastest Islandi elanikest tarbis küsitlusele eelnenud nädalal alkoholi 3%. Tarbimine erineb mõnevõrra poiste ja tüdrukute vahel, kelle vastus on 2% (oletada võib, et poistel on see pigem 4% lähedal). Tegemist on Euroopa kõige karskemate noortega. Võrdluseks, Horvaatias, Ungaris, Itaalias ja Maltal tarbib nädalas alkoholi üle 25% samast vanusegrupist.
Sarnaste järelduste ja huvitava tähelepanekuga ennetuse kohta tuleb välja Mosaic Science. Eelmisel kuul joonud 15..16-aastaste protsent langes 42% pealt aastal 1998 5% peale aastal 2016. Kanepi kasutajate protsent kukkus samal ajal 17% pealt 7% peale. Tubakat suitsetasid algul 23%, lõpus aga 3%. Millise koormuse see tervishoiu õlgadelt tulevikus maha võtab, kui mitu õnnetust ja mõtlemata tegu on 20 aastaga ära hoitud, on raske hinnata, kuid tegu pole väikse arvuga.
Helsingis intervjuu andnud abilinnapea rõhutab ilmselget: "kõige paremad probleemi ennetajad on vanemad". Kõige parem ennetuse viis, on laste elus osaleda, nad ise koolist koju tuua ja pakkuda neile kõigile mingi harrastus.
"Noori, kellel läheb hästi, iseloomustab see, et vanemad on kursis nende eluga. Vanemad toetavad neid ja veedavad lastega koos aega." Hilmisdottiri sõnul on otsustav noorte arusaam, et keegi hoolib. "Tähtis on olla noorte igapäevaelus kohal, isegi kui ei tee midagi erilist."
Seetõttu on vanemaks olemise tugevdamine võetud Islandil keskseks osaks nii riiklikku kui kohalikku noorsoo- ja perepoliitikat. Muuseas kirjutavad vanemad alla lubadusele, et ei luba oma lastel juua alkoholi ja veedavad rohkem aega lastega. Kooliaasta algul kogunevad iga klassi vanemad kokku leppima, kuidas nad oma laste kasvu toetavad. Loomulikult on lisandunud ka koostööd koolide, asutuste ja politsei vahel.
"Lahendused põhinevad läbiuuritud teadmistel riskitegurite kohta," ütleb Hilmisdottir. "Kõik parteid nõustusid muutma ühiskonda suunas, mis kaitseb lapsi ja noori. Tegemist ei ole ühekordse programmi ega projektiga."
Eelmainitud Mosaic Science'i artiklis jutustab USA psühholoogiaprofessor Harvey Milkman järgmist:
"Inimesed võivad sõltuvusse sattuda pea kõigest: alkost, autodest, rahast, seksist, söömisest, kokaiinist." Sellest arusaamisest tekkis aga järeldus: "Miks mitte korraldada sotsiaalne liikumine, mis aitab inimestel sattuda sõltuvusse heal viisil, ainetest mida inimese oma aju pakub [tõlkija märkus: õnnestumise, õppimise, saavutuste ja heade suhete korral], ilma narkootikumide kahjuliku mõjuta?"
Harvey Milkmani pilootprojekt toimus hoopis Denveris, USAs, ning pakkus teismelistele alternatiive kuritegevuse ja narko kõrvale. "Me ei öelnud kellelegi, et 'sina tuled nüüd ravile'. Pakkusime hoopis, et 'õpetame sulle, mida iganes soovid õppida: muusikat, tantsu, hip-hop'i, kunsti, võitluskunste'." Pilootprojekti idee oli muuta laste ajukeemiat ja pakkuda neile oma eluga toimetulemiseks vajalikku: mõne jaoks ärevuse vähenemist, teise jaoks aga adrenaliinilaksu. Ennetus, mis mõjub, on ennetus mis inimesi ise ligi tõmbab.
Milkman kutsiti Islandile loengut andma aastal 1991, hakkas konsulteerima narkovõõrutuse keskust ja oli peagi saarel sagedane külaline.
Muidugi toimus Islandil ka seadusandlikke muutusi. Tubaka ostmise piirvanuseks sai 18 eluaastat, alkoholi jaoks aga 20. Alkoholi ja tubaka reklaam keelati täielikult. Suhteid koolide ja vanemate vahel tugevdati vanemate esinduskogude abil, mis igas koolis seaduse järgi asutada tuli.
Seadus aga on kaugel ja kõrgel, teised inimesed lähedal. Vanemad on kõige lähemal, ent iga eeskuju nii omavanuste kui täiskasvanute näol on ütlemata tähtis. Kõik uuringud näitavad: koos täiskasvanutega harrastustega tegelevatel lastel on vähem riskikäitumist. Seetõttu toetab Island iga 6-18 aastase laste harrastusi igal aastal ca. 420 euro ulatuses. Aastal 2016 kulutas Reykjaviki linn (128 000 elanikku) noorte harrastusvõimaluste paradamiseks 100 miljonit.
"Tegemist on otseinvesteeringuga tulevikku. See säästab tulevikus raha. Väheneb kuritegevus, inimesed leiavad paremini tööd, väheneb vajadus sotsiaaltoetuste järele," sõnab Hilmisdottir. Wikipedia andmetel on Reykjavik tänapäevaks üks puhtamaid ja ohutumaid linnu maailmas.
Perestroika arvab, et sama retsept aitaks ka Eestit. Lapsi tuleb toetada harrastustega tegelemisel, sest sealt leitakse positiivset eeskuju ning tekib positiivne tagasiside heade tegude ja saavutuste ning hea enesetunde ja tunnustuse vahel. Kindlasti tuleks rahaliselt toetada puudust kannatavate perede laste harrastustegevust. Lastel peaks olema elus võimalusi, sõltumata pere hetkeolukorrast.
Vanemail peaks aga jätkuma aega oma laste elus osaleda. Kõige pakilisem on see teema üksikvanemate puhul, kel võib perele raha teenimiseks kuluda väga karm kogus aega. Lastetoetus peaks üksikvanematel olema oluliselt suurem. Seda, mida lapsed reede õhtul teevad, peaks aga üldjoontes teadma iga lapsevanem. Laste ja vanemate vahel peaks olema suhtlus ja usaldus. Ja muidugi, lapsevanem peaks püüdma olla lapsele hea eeskuju. :)