"Nu eks tal ole omad vead, aga paremat süsteemi kui kapitalism pole veel suudetud välja mõelda! See on ainuke süsteem, mis toimib."
Ei toimi ju. Halloo. Milline on hea süsteem? Loomulikult see, kus võimalikult paljudel inimestel on võimalikult hea elada. Kas kapitalismis see on üldse mingi faktor? Kas inimene on seal eesmärk, või vahend? Ilmselgelt VAHEND ju.
Kapitalism on sihuke imelik mõtteviis, et kui me püüdleme püha kasumi maksimeerimise poole ja kõik ühiskondlikud otsused on tehtud lähtuvalt sellest, et kõigekõrgemal majandusel oleks hää, siis kuidagi selle käigus peaks automaatselt hakkama hää ka inimestel. Aga... samal ajal on inimene kapitalismis ju ressurss, ja kasumil ja majandusel on hää siis, kui ressursi saab kätte võimalikult odavalt. Kuidas sel inimesel peaks siis seal süsteemis hää hakkama, huh?
Tegelikkus on see, et kapitalism koondab paratamatult kogu rikkuse üliväikese hulga inimeste kätte (kapitalistid), samal ajal kui teised virelevad minimaalsega. Wikipedia andmetel omas 1% rikkamaid inimesi 2013.a seisuga poolt maailma varast – ehk kui sul on 99 sõpra ja teil on kamba peale õhtuooteks 100 õuna, siis 50 neist oleks ühe jõmmi omad, samas kui 35 õuna on järgmise 9 rikkama omad (peaaegu 4 per kärss, keskmiselt), ja ülejäänud 90 jagavad omavahel 15 õuna, ehk umbes 0,17 õuna per kärss, ehk kuuekesi tuleb ühte õunakest jagada. Kes kurat suudab ära süüa 50 õuna?! 4 õuna teeb ka kõhu lahti. 0,17 õuna on aga mingi mõttetu amps.
Sama ebamõistlikult jaguneb praegu tänu kapitalismile maailma rikkus. Päris puhast kapitalismi ei ole kusagil (tänu taevale), aga USA on sellele üsna lähedal. Kujutlege hetkeks sealset kapitalistlikku õndsust, kus tööandja ei pea sulle üldse puhkust andma, kus ülemjõmm võib sul käskida tööle jääda, kuigi kogu ülejäänud linn on orkaani eest evakueeritud, kus sünnitusabi maksab kümneid tuhandeid dollareid, kus vähki haigestudes tuleb oma kodu maha müüa ravi eest maksmiseks, jne jne.
Kapitalistlik propaganda on olnud nii tugev, et osad inimesed ajavad selle sassi demokraatia ja isikuvabadusega (mõtte-, sõna-, organiseerumis-, eneseteostus- jms vabadused). Aga kapitalism võib rahus eksisteerida ka diktatuuri olukorras (vt nt Pinocheti Tšiili), seega need on kaks eri asja. USA-s näiteks on isiklik vabadus üsna suur, ja see pimestab inimesi nägemast sealset kapitalistlikku hullumaja ilma roosade prillideta. (Ok, praegune natsipresident vähendab vabadusi hoogsalt, vt nt abordiõigused.)
Kui nüüd vaadata teisi maailma riike, siis näeme, et inimestel on kõige parem seal, kus isiklik vabadus on kõrgel tasemel (st puuduvad totalitaristlikud/autoritaarsed elemendid), ja samal ajal esineb ka võimalikult palju kapitalismi piiravaid meetmeid (ütleksin nende kohta sotsialistlikud elemendid). Ehk siis, Skandinaavia, Skandinaaaviiiaaaa...
Mis on sotsialistlikud elemendid? No meie emapalk on üks pretsendenditu nähtus. 28 päeva puhkust. 8 tunnine tööpäev kusjuures ka, inimesed surid selle nimel. Haigekassa (vrdl USA-ga). Tasuta algkooliharidus (paljudes pealtnäha üsna arenenud ja jõukates riikides ei ole see absoluutselt garanteeritud ja eksisteerib tihtipeale vaid paberil). Tasuta kõrgharidusest ei tasu rääkidagi, see on maailmas üsna haruldane värk.
Ühesõnaga tundub, et see, mis teeb inimestel elu heaks, pole mitte kapitalism, vaid kapitalismi piiramine. Kõigepealt ja enne seda on igale inimesele muidugi vaja piisavat isiklikku vabadust. Kui on autoritaarne / totalitaarne kord, siis on niikuinii kaka majas, sõltumata majandusmudelist.
Kapitalism on põhimõtteliselt ja olemuslikult ebastabiilne. Ülekuumenemine ja tsükliline kokkuvarisemine on sellesse sisse kirjutatud. Puhta kapitalismi olukorras peaks laskma sel takistamatult juhtuda, et tagada kapitali hää tervis ja elujõudlus, lastes tal vastavalt turuolukorrale muunduda ja ümber sündida.
Eelnev tekitab loomulikult ebaproportsionaalseid ja kohutavaid isiklikke kannatusi väga paljudele inimestele (kodu kaotus, vaesus, nälg, juurdepääsu puudumine arstiabile, jne), aga kapitalism ei hõlmagi ju inimeste heaolu ühegi eesmärgina. Tavainimesel peaks hea hakkama kuidagi kapitalismi kõrvalmõjuna või nii. :) Väidetav "trickle down" efekt (et kui rikkad saavad rikkamateks, voolab nende karikas üle ka vaesemate kruusi) ei ole võrdsuse toojana tõendust leidnud. Kõvasti töö tegemine kah ei aita - kui sa kellegi teise firmas kõvasti tööd teed, saab jõukaks esmalt omanik ja mitte tingimata sina.
Ka pankade päästmine ja sotsiaalprogrammid kriiside ajal on kapitalismi piiravad meetmed, mitte seda toetavad (mis siis, et need, keda pankade näol päästetakse, on kapitalistid – kapitalism ei hooli ka nendest, ärgem võtkem isiklikult). Ja ühtlasi ärge arvake, et panku päästetakse ja sotsiaalprogramme juurutatakse sellepärast, et inimeste kannatusi vähendada. Eelkõige ikka sellepärast, et ära hoida võimalikku revolutsiooni. Kindlasti ka seetõttu, et pankuril ja riigiisandal on ühised huvid, ning isegi kui nad pole sõpsid või sugulased, ei mekuta koos sigarit ega viskit, isegi siis - kuidas sa lased stabiilsel koostööpartneril (semul) põhja minna ja mingil uuel ennustamatul nähtusel ta asemele tulla? Parem on aidata, et vana mäng jätkuda saaks - semu teinekord aitab sind kah.
Kapitalism on ainult mõnisada aastat vana. Mõelgem sellele veidi. Mõnisada aastat kogu maailma ajaloost, ja inimesed on millegipärast sellest nii pimestatud, et ei oska muud ettegi kujutada.
Enne püsis sadu aastaid feodalism – ka ju täiesti edukas ja toimiv süsteem? Orjandus oli veel püsivam ja efektiivsem. Olen kuulnud ka argumenti, et kapitalism pidada kõige rohkem vastama inimese looduslikule loomusele. Mis pidada olema egoism ja ratsionaalsus. Lubage naerda. Paluks tuua mulle mõni näide mõnest arhailisest suguharust, kes on avastatud kuskil džunglis hoogsalt kapitalismi praktiseerimas. Pigem kipub sihukeste rahvakildude eluviis sarnanema kommunismi ideedele, ja tõenäoliselt elati sedasi (kümneid?) tuhandeid aastaid stabiilselt ja toimivalt. Äkki egoism siiski pole kõige ratsionaalsem aluspõhimõte ühiskonna korraldamiseks?
Lõpuks panevad kapitalistide saapalakkujad lauale kaardi, nagu kõik rikkurid oleksid oma rikkuse täiesti ausalt teeninud. Sest nemad ju asutasid selle korporatsiooni. Või mida iganes.
Võtame nt. Jeff Bezose. Tal on nii palju rulli, et ta võiks tervet maailma varustada puhta veega või toiduga mitu aastat. Google andmetel on ta vara 130 miljardit dollarit (võrdluseks, Eesti SKP 2017. aastal oli umbes 27 miljardit dollarit, selle aasta riigieelarve on umbes 11 miljardit dollarit).
Terves maailmas aastaks ajaks akuutse näljahäda kustutamiseks arvab ÜRO vaja minevat umbes 30 miljardit dollarit. See on vaieldav, aga eelkõige seetõttu, et mida keegi peab näljaks ja milliseid uuringuid usub. Kui kasvõi konservatiivselt arvutada, siis vähemalt kaheks aastaks võiks see võll terve maailma näljahädalised ära toita küll. ÜKSI. ÜKS MEES. Seitsmest koma seitsmest miljardist Maa elanikust. Let that sink in. Nii.
Kapitalistlikult meelestatud seltskonna arvates on Jeff Bezos üksi niivõrd imeline, niivõrd tark, niivõrd töökas, et on kõik selle varanduse ära teeninud vaid iseendale kasutamiseks. Kõlab nagu mingi jabur isikukultus. Tema ööpäevas ei ole rohkem tunde kui teistel, et nii palju rohkem panustada, ja isegi kui öelda, et tal on õigus oma alustatud firmast saada eluks ajaks mugav, isegi luksuslik äraelamine, siis see kujuteldamatu kogus varandust, mille ta endale töötajate alatasustamise läbi on kokku ajanud, on lihtsalt nilbe. Rõve noh. Rikas oleks inimene, kellel on paarkümmend miljonit dollarit. Bezos seevastu on nagu mingi Disney filmi pahalasest maailmavalitseja, kelle skeemid ja vigurid mõni superkangelane peaks paljastama ja ta troonilt tõukama.
Aga kapitalism toodabki selliseid kurioosumeid vältimatult. Lähme nüüd tagasi selle juurde, et selliseid kurioosumeid ja mädapunn-rikkaid aitab kõige paremini ära hoida see, kui segada kapitalismi juurde sotsialismi. Toimib ju. Siinsamas üle mere toimib, läänes ja põhjas. Kas võiks siis mõelda, et äkki prooviks need puugid tootmisüksustelt üldse pealt ära võtta? Miks on vaja kapitalisti sinna kõige otsa istuma? Seda on üsnagi edukalt katsetatud, guugelda nt. Mondragon Corporation.
Thatcher ütles kunagi, et sotsialism ei toimi, sest sotsialistidel saavat otsa "teiste inimeste raha", mida kulutada. Nagu raha oleks olemuslikult ja ärateenitult rikastel, kes siis lahkesti heast südamest laiskadele vaestele tööd annavad või almust jagavad. Nagu see oleks mingi gravitatsioonijõud, et vara peab olema väikese hulga rikaste käes. Nagu see väike hulk rikkaid oleksid kõigist teistest nii palju targemad ja osavamad, et paratamatult koguneb kogu raha iseenesest nende kukrusse, ja kui see sinna ei koguneks, siis seda polekski olemas.
Nagu inimesed ilma rikkast omanikust puugita ei oskakski tööd teha. Nagu see poleks hoopis vastupidi, inimeste tööga väljateenitud lisandväärtus, millest see rikaste vara tuleb ja mille nad omale jätavad.
Äkki võiks teha nii, et nilbelt rikkad ei saaks enam käppa peale panna teiste inimeste õiglaselt väljateenitud tasule, mille eest nilbelt rikas olla? Asju ei tee ju kapitalism, vaid inimesed ja tootmisvahendid. Inimesed ja tootmisvahendid jäävad ju alles, kui kapitalist pukist ära võtta.
Ja kulla Thatcher, võib-olla saab kapitalistidel hoopis varsti otsa teiste inimeste tööjõud, mida orjapalga eest ekspluateerida? Euroopas on see juba suures osas juhtunud. Miks on suurem osa tööstust viidud arengumaadesse? Sest siin pole enam inimesi, kes oleks nõus odavalt töötama ilma puhkepäevadeta ja ohtlikes oludes. Ning see, et me siin ei pea niimoodi töötama, pole kuidagi kapitalismi teene, see on kapitalismi vastu võitlemise teene.
See on nende inimeste teene, kes kunagi surid meeleavaldustel politsei ja sõjaväe käte läbi, et meie nüüd saaksime võtta puhkust, töötada 8h päevas ja nõuda vähemalt miinimumpalka.