Terror Sri Lankal ja KOV valimised Türgis 2019-04-21 Sri Lanka, terrorism, Türgi, valimised
Sri Lanka kaardil (Wikipedia:Connormah, litsents GFDL)
Sri Lanka kaart (UN OCHA, litsents CC BY 3.0)
Terror Sri Lankal
Niisiis, Sri Lankal (saareriik India lõunatipust kagus, endise nimega Ceylon) toimusid lihavõttepühade ajal kirikutes (ja paari hotellis) pommiplahvatused. Sellest kirjutavad nii Helsingin Sanomat kui ERR.
Kokku toimus 8 plahvatust ja hukkus 160 inimest, palju inimesi on haiglas. Sri Lanka meditsiinisüsteem tuleb sellega toime, kuna igal päeval sünnib ja sureb 21 miljonise elanikuga saarel tuhatkond inimest. Šokirünnak võib aga rikkuda ühiskonna, tekitada rahvuste vahelisi pingeid ja viia laiema vägivallani. Provotseerimata rünnak tavaliste inimeste vastu võib trollida välja vägivaldse poliitika, mis hävitab reeglina rohkem, kui isegi mitu terroristi eales suudaks.
Kes on süüdi, pole hetkel teada. On kurb, et inimesed nii vägivaldseks lähevad mingi ideoloogia pärast, antud juhul tõenäoliselt usu. Seekord kahtlustaks islamiste. Neid leidub, sest nagu ka kristlased, on islamiusulised Sri Lankal väike aga oluline vähemus. Mõned neist võivad olla väga poliitilised ja ära pööranud.
Siiski pole hetkel mingeid tõendeid, mis ühelegi rühmitusele osutaks. Saarel on esinenud ka rahvuskonflikte - valitsusega pidas sissisõda ja korraldas terroritegusid LTTE ehk Tamili iseseisvuslased, kes läksid vägivaldseks, kui valitsus singali kultuuri peale suruma hakkas. Viimased neist loobusid sõdimast 10 aastat tagasi.
Rahvuskonfliktid on käinud käsikäes usukonfliktidega, ja Wikipedia andmeil on Sri Lanka üks väheseid kohti, kus budausu ekstremistid on atentaate korda saatnud (munk tappis peaministri). Siiski pole antud juhul mingit põhjust kahtlustada budistlikke terroriste - budausu õigused on saarel nüüdseks põhiseadusega kaitstud. Kuigi ka selle usu järgijate seas on äärmuslasi, pole neil Sri Lanka kristlastega suuri konflikte.
Üldiselt... on ajalugu olnud keeruline. Sri Lanka pole siiski nässuläinud riikide killast, vaid ÜRO inimarengu aruandes peetakse seda viimati üsna normaalseks kohaks, kus elada.
Hetkel on küsitava tõeväärtusega see, kas Sri Lanka politsei tõesti sai 11. aprillil "välismaa luureteenistuselt" hoiatuse enesetapurünnakute ohu kohta kirikutes, või on lugu hoiatusest fabritseeritud. Levivat näib see peamiselt Lõuna-Aasia väljaannetes. Al Jazeera korjas hoiatusest rääkiva uudise ära, seletades et ei suuda selle autentsust kontrollida, mistõttu HS märgib:
"AFP andmetel oli Sri Lanka politseijuht Pujuth Jayasundara hoiatanud enesetapurünnakute ohust maa kesksetes kirikutes üle nädala tagasi. 11. aprillile dateeritud dokumendi järgi oli hoiatus saabunud 'välismaa luureagentuurilt'. Dokumendi autentsus on kaheldav ning näiteks Al-Jazeera teatas pühapäeval, et eemaldas oma uudiste hulgast hoiatuse kohta rääkiva loo, kuna selle ehtsust ei suudetud tõendada."
Igatahes, mitte kellelgi ei ole sellest veresaunast mitte kui midagi võita. Isegi võimalikel tegijatel. Aga keegi ikka tegi, mis räägib kõnekalt, kuivõrd üle võlli suudavad inimesed end sobivais oludes keerata. :(
Ekrem İmamoğlu (Voice of America, public domain)
Binali Yıldırım (kremlin.ru, litsents CC BY 4.0)
Istanbuli ringkonnad (Wikipedia:Gogolplex, litsents CC BY-SA 4.0)
KOV valimised Türgis
Kohalikel valimistel tabas sultan Erdogani parteid AKP-d raske üllatus: valimised kaotati nii pealinnas Ankaras kui Türgi suurimas linnas Istanbulis.
Istanbulis oli kaotus nii napp, et AKP kandidaat Binali Yildrim jõudis ennast võitnuks kuulutada enne seda, kui valimiskomisjon vaikselt aga vääramatult mõnetuhande häälelise enamuse (15 miljoni elanikuga linnas) tema CHP konkurendi Ekrem İmamoğlu kätte luges.
Tugeva linnapeavõimuga süsteem tingib nüüd asjaolu, et Ankaras võib muuseas jälle korraldada LGBT üritusi, mis vahepeal keelatud olid. Praktilisem tähendus on asjal kogu opositsioonile, kelle valimisvankri kodarad nüüd järgmistel parlamendivalimistel linnavõimust murdmata jäävad.
Istanbuli valimistulemus läheb ilmselt Ülemkohtusse vaidlustamisele ning kohus võib äärmisel juhul selle tühistada ja uued valimised teha. Et kohtus oleks lõbusam asjade üle arutada, püstitas AKP väited, et nemad teavad, kuidas 11 000 elanikku ennast Büyükçekmece linnaossa valeandmeid esitades sisse kirjutanud on.
Politsei käivitas seepeale operatsiooni, millega vahistas elanike registreerimise eest vastutava ametniku, otsis läbi tema kodu ja väidetavate võlts-valijate kodud. Seal nõudis politsei osadelt inimestelt teavet selle kohta, kelle poolt nad ikkagi hääletasid.
Farsiks läinud operatsioon sai Türgi meedias laialdase halvakspanu osaliseks. Istanbuli linna suurust arvestades oletame, et valesti registreeritud elukohaga inimesi on pigem palju rohkem, aga põhjused pole poliitilised.