Kõigepealt taustast. Maa kliimasüsteemides kannab energiat valdavalt vesi, seda tänu oma suurele soojusmahutavusele. Igaüks meist võib koduste vahenditega katsetada ja veenduda, kuipalju soe õhk mahutab veeauru külmast rohkem.
"Clausius-Clapeyroni võrrandile tuginedes suureneb õhu veehoiu võime ühe kelvinilise temperatuuri tõusu korral 7%", seletab Jane Hüdsi ilusti eesti keeles lahti - ning kui me ühe tudengi bakatööd ei usu, võime lahti lüüa ajakirja Nature ja lugeda sealt tuntumate nimede inglisekeelset artiklit "Global water cycle amplifying at less than the Clausius-Clapeyron rate", mis ütleb "as air warms, its capacity to hold water increases at the Clausius-Clapeyron rate (CC, approximately 7% °C−1)".
Et mitte ülemäära närvitseda, tasub meeles pidada sama artikli järeldust, et tegelikul Maal käivad asjad visamalt ja aeglasemalt: kliimamudelid ennustavad veeringluse võimendumise määraks 4.3 (± 2.0) protsenti kraadi kohta ja ookeanide soolsuse mõõtmised ühel konkreetsel viisil ainult 3.0 (± 1.6) protsenti kraadi kohta.
Siis tuleb muidugi ERR-i uudis, et Austraalias sadas Queenslandis nädalaga maha 1.5 aasta vihm, mille tagajärjel hukkusid sajad tuhanded kariloomad ja ülejäänud on näljapajukil (reeglina kariloomi ei söödeta helikopterilt). Nähtu kokku sobitamisel teooriaga tuleb appi täiendav teadmine, et kliima ei oska sotsialismi. Ilmastik ei jaga vastavat vajadusele, ega võta vastavalt võimetele. Ilmastik ütleb "säh" nagu kokk nõukogude sööklas ja jagab võttega "plörts" taldrikule niipalju, kui tuleb.
See on ka põhjus, miks peaksime tagasihoidlikku seitset protsenti kartma ja nelja protsendi pärast muretsema. Sisendina mudelis, mis jagab väljundit meetodil "säh-plörts", tähendab 7% suurem pudrukatel, et mõni taldrik kallatakse kandiku servadeni kartuliputru täis.
Lisaks on ilm tsükliline. Inimene lisab küll 10 aastaga niipalju kasvuhoonegaase, et põhjustada 0.2-kraadine keskmise temperatuuri tõus, aga olulise soojusvaruga Vaikne Ookean käitab alaliselt El Niño / La Ninã tsüklit, mis soojadel aastatel paneb keskmised ületuma ja külmadel jätab need saavutamata. Eelneva taustal vahendab The Guardian UK meteoroloogia-ameti teadet, et Pariisi kokkuleppes välditavaks piiriks seatud 1.5 C soojenemine võidakse lähiaastail ajutiselt ületada.
Maa veeringes on ka stabiliseerivaid puhvreid, mis võtavad pigem vastu kõik, mis neile antakse, ning vabastavad selle pikapeale. Sihukesed asjad on liustikud. Liustikud on muuseas ka maailma suurim magevee varu ning kõrgmäestike liustikud soodustavad mägede jalamil põllumajanduse edenemist.
Paraku kirjutab toosama ülal mainitud Guardian, et 1.5 C soojenemine kaotaks 36% Himaalaja liustikest. Enne kui keegi küsida jõuab, et "kas see on probleem?" on kohane mainida, et sealt mägedest algavad õige mitu suurt jõge, mille piirkonnas elab 2 miljardit inimest, kellest 250 miljoni jaoks on liustikud kriitilise tähtsusega veeallikas. Protsessis pole põhjust kahelda, kuna 1970-ndatest alates on näiteks Hindukushi-Himaalaja liustikud kaotanud 15% oma mahust.
Tegevusplaanid peaks juba praegu arvestama sellega, et "sajandi üleujutusi" ja suuri põudasid tuleb oluliselt sagedamini, kuna liustiku puhverdamisvõime langeb pidevalt. Et olukord ei ületaks inimeste taluvuspiire ning ei vallandaks loodusvarade pärast konflikte, peaks kliimamuutuse talumiseks valmistumine olema rahvusvahelise arengukoostöö prioriteet.
Rahvusvaheline arengukoostöö on muuseas see, mille raames Eesti on eelneva 20 aasta jooksul eraldanud 300 mijonit. Arv on oma suuruse tõttu populaarne Facebooki-kuulujuttudes, kus enamasti unustatakse mainida, et tegu on 20 aasta summaga, mistõttu inimesed selle üle ahhetavad ja hüübi häält teevad.
Et selle üle mitte närvi minna, tasub meeles pidada, et aastas teeb see ca. 10 eurot elaniku kohta. Euroopa Liidult saame igal aastal 640 miljonit rohkem, kui anname, mis teeb ümarguselt 500 eurot elaniku kohta. Kui sellest kasvõi iga viiekümnes osa hea järelvalve all keskkonnakahjude ärahoidmiseks suunata, tuleb see tulevikus meile endile kasuks.
Mujal uudistes, Eestisse on tekkimas esimene kütuse-elementide tootja. ERR kirjutab, et Elcogen sai Euroopa Investeerimispangalt 12 miljonit laenuks ja käivitab kõrgetemperatuuriliste kütuse-elementide katsetootmise. Kütuse-element on seade, mis võimaldab varutud vesinikust uuesti elekter saada.