Värske uuring Wuhani patsientidest 2020-02-01 koroonaviirus, hiina, lancet
Paar päeva tagasi avaldas The Lancet värske uuringu Wuhani patsientide käekäigu kohta. Seekordne uuring käsitleb 99 patsienti, kes võeti ravile perioodil 1. jaanuarist 20. jaanuarini.
Ajakirjanduslikus formaadis jutustavad tulemustest BBC ning Helsingin Sanomat.
Nendest 49% olid kokku puutunud Huanani mereandide turuga Wuhani linnas. Patsientide keskmine iga oli 55.5 aastat, mis viitab, et valimist on välja jäänud noored, kes tõenäoliselt põdesid kodus või kõndisid tänaval. Valimis on 67 meest ja 32 naist, mis viitab, et viiruse mõju on sooliselt erinev ja kas naiste ainevahetuslikud erinevusd või erinev tervisekäitumine vähendab nakatumist. Patsientidest 51% põdesid juba kroonilisi haigusi.
Kliinilises pildis olid põhilised palavik (83%), köha (82%), hingamisraskusd (31%), lihasvalud (11%), meeltesegadus (9%), peavalu (8%), kurguvalu (5%) ja mõned vähem levinud sümptomid. Tähelepanu väärib, et väga vähestel esines nohu, mis aitab eristada koroonaviiruse kahtlust muude tõbede kahtlusest.
Kokku 75% patsientidest sai kahepoolse kopsupõletiku, 14% kopsupildis oli näha mitmeid "klaasipuru mustriga" läbipaistmatusi. ARDS tekkis 17% hulgas ning 11% tervis halvenes nii tugevalt, et nad surid. Suremus oli korrelatsioonis vanuse ja varasemate haiguste olemasoluga.
Ka see uuring ei võimalda arvutada tegelikku suremust, aga oletades, et kergete sümptomitega põdejaid oli vähemalt sama palju kui raskeid juhtumeid, ja välismaal, kus eeldatavasti on jälgimisel pea 100% nakatunutest, pole veel keegi surnud, ei saa suremus olla oluliselt üle 5%.
Mujal uudistes kirjutab The Guardiani loos "Our face mask future" Amy Fleming sellest, kas näomaskidest on kasu või on tegemist riskivähendamise rituaali või moega. Ta tõdeb, et tegemist on nii praktilise abinõu kui moe ja rituaaliga, mil on kandjale mõningane kaitse, aga ka hoolsust suurendav mõju.
Kasulikkuse osas toetub ta Catherine Makison Booth'i uuringutele, kes on netis laineid löönud teadustööga "Potential distribution of norovirus after simulated vomiting" (noroviiruse tõenäoline jaotus simuleeritud oksendamise järel), mille jaoks ehitati kuulus okserobot Larry [video] ja tõestati põhiliselt seda, et viiruse tõrjeks on tavaline koristamine haledalt ebapiisav.
Tema hilisem uuring nimega "Effectiveness of surgical masks against influenza bioaerosols" (kirurgiliste maskide efektiivsus gripi bioaerosoolide vastu) hindas maskide tõhusust hingava mannekeeniga ja tõendas, et kirurgimask vähendab sisse hingatavat aerosoolide doosi vahemikus 1.1 kuni 55 korda (keskmiselt aga 6 korda), ning et kirurgimaskide osas puuduvad mõistlikud standardid - neid tehaksegi täiesti kasutuid ja päris korralikke. FFP maskid vähendasid sissehingatud bioaerosoolide kogust kuni 100 korda.
Teises loos räägib The Guardian püüdlustest luua vaktsiin ning mainib ära, et kahjuks oli ettevõtete huvi omal ajal SARS-vaktsiini loomise vastu ümargune null. Lühidalt üldistades: ootamatu pandeemia ennetamine pole tulus äri, ja seda kasumit taotlevate ettevõtete õlgadele jätta oleks rumalus. Pandeemia, mis kunagi ei juhtu, on inimkonnale parim, aga vaktsiini valmistajal tekib sellega majanduslikke raskusi. Vaja on maksurahast hästi rahastatavaid asutusi, mis eeltöö ära teevad.
Viiruse päritolu osas: pärast hiinlaste poolt viiruse genoomi avaldamist on Wikipedia andmetel leitud, et sarnasus nahkhiirte koroonaviirustega on 96%. Tõenäoliselt võinuks keegi seega suitsutatud nahkhiired või nahkhiiresupi söömata jätta, ja ajutiselt ongi Hiina valitsus metsloomadega turul kauplemise keelanud. Loodame, et keeld saab püsivaks, las hiired lendavad metsas.
Kulinaarne avantürism on inimkonnale ka varem häda kaela toonud, kuna metsloomade söömisega seostatakse muidki haigusi.