Kes ei soovi uut SARS-i, sulgeb mingifarmid 2020-11-04 karusnahafarmid, bioloogia, meditsiin
Ameerika naarits nakatub SARSi
ja võib nakatada inimest.
Foto allikas: Wikipedia/Gouldingken
Litsents: CC-BY-SA 4.0
DR raporteerib, et Taani peaminister Mette Frederiksen teatas täna kõigi Taani karusnahafarmides peetavate 12 miljoni mingi (ameerika naaritsa) peatsest hukkamisest.
Põhjus on, et inimese koroonaviirus SARS-COV2 on nakatanud minke, muteerunud nende peal elades ja levinud tagasi inimesele. SSI (Statens Serum Institut) peab minkide seas käinud koroonaviirust ohuks kogu maailma vaktsineerimiskavadele. Viiruse levik üritatakse peatada kohapeal.
Mingifarme on Taanis registreeritud 1137 ja nakatunud minke on leitud 207 farmis. Põhja-Jüütimaal põeb minkide hulgas käinud koroonaviirust mitu inimest ja on kehtestatud karantiinimeetmeid.
Sarnane juhtum on suvel aset leidnud Hollandis, kus toimus samuti SARS-COV2 levik karusloomade seas ja mingikarjade massihukkamine, aga ei suletud kõiki farme.
Kui inimkond ei soovi omale "ajaviiteks" viirusi nimedega SARS-COV3 või SARS-COV4, siis ta lõpetab tulega mängimise ja loobub naaritsate farmis pidamisest täielikult. Naarits nakatub koroonaviirusega nähtavasti üsna hõlpsalt ning on viiruse muteerumiseks sobiv platvorm.
Avaldame kaastunnet kõigile minkidele, kes elu kaotama peavad. Lohutuseks võib lugejale öelda, et farminaaritsate elu kestab tavaliselt 2 aastat ning on piinarikas. Puuduvad liigiomased elutingimused (loomi peetakse traatvõrgu peal, üksildase eluviisiga kiskjaid peetakse koos), stressis loomad võivad tappa oma järglased ja esineb "tsüklisse läinud" loomi, kes teevad korduvkäitumist. Targem oleks, kui mingifarme uuesti ei avataks.
Riigikogu pole loomaõiguslaste korduvatest püüdlustest hoolimata suutnud Eestis loomade karusnahaks kasvatamist ära keelata. Parteidest on sõnumit kuulda võtnud ja teemat tõstatada püüdnud rohelised ja sotsiaaldemokraadid.
See kaua venitatud otsus tuleks ära teha. Eestis on minu andmetel järel üksainus mingifarm (Karjakülas), mille mõju Eesti majandusele on naeruväärne.
Mittevajalikud loomafarmid edevuse rahuldamiseks julmuste hinnaga, eriti kui peetakse loomi, kellega inimene jagab nakkushaigusi, on umbes sama tark tegevus, kui pea geisrisse pistmine, et vaadata "noh, kas purskab juba?".