Just nagu Perestroikale, jäi ka Eesti Omanike Liidule hambusse Riigikogu menetluses olev "Maaelu ja Põllumajanudusturu Korraldamise Seaduse Muutmise Eelnõu", mis soovib väärtusliku põllumaa kaitseks sinna ehitamiseks eriluba nõuda. Kas Euroopa ühe madalama rahvastikutihedusega riiki vaevab maapuudus? Ei. Ametnikud lihtsalt toodavad omale tööd juurde.
Priidu Pärna kirjutab sellest Postimehes: "Omanikud on pahased, riik suhtub eraomandisse nagu Nõukogude ajal". Üks tema märkustest sobiks täielikult ka meie veergudele: "Paljud omanikud on arvamusel, et me tahtsime vaba riiki, aga oleme saanud haldusriigi, kus iga omaniku tegevus allub ametniku järelvalvele, haldussunnile või loakohustusele."
Nõustume temaga ja oleme juba saatnud märgukirja maaeluminister Tarmo Tammele, et see konkreetne nali ära lõppeks. Rõhutame siiski, et ametnike riiki süstemaatiliselt tagasi pöörata viitsiks vaid põhimõttelised anarhistid mäe otsas seadusi kärpimas ja tühistamas. Ükski teine poliitiline jõud seda prioriteedina ei näe.
Sobivaks jätkuks meie artiklile Saaremaa voolukatkestusest avaldab ERR loo "Seadus ei kohusta telekomifirmasid voolukatkestuse korral mobiilsidet säilitama". Nimelt, täpselt nagu Perestroika tol päeval kella 13 paiku ennustas, hakkasid Saaremaal mobiilside tugijaamad välja lülituma.
Meie arvates ei tohiks inimesed olla nii mugavad, et tarbivad ainult ühte teenust oma elutähtsa vajaduse katmiseks. Ütleksime, et kuningal on püksid tagumiku kohalt lõhki. Asjaolu, et valdav enamus tehnorajatisi saab elektrit vaid elektrivõrgust, ega tooda isegi natuke ise... asjaolu, et side käib valdavalt mobiilvõrgu kaudu, on riskantne. Tahame autonoomsemat ühiskonda! Tõsi küll, meie soovide järgi autonoomne ühiskond ei oleks riigile mugav partner. Liiga isepäine. Halvasti valitsetav. Tahame seda ikka - valitsemine ei peagi olema mugav.
Sitasti valitsemisest niipalju, et ERR-i andmetel ei saa reedel USAs oma kuupalka 800 000 riigiametnikku. Slashdot kirjutab, et domeenide sertifikaadid on jäänud ripakile ja mitmed teenused on kehtetu serfifikaadi tõttu katkenud, hulga inimeste heaolu on sattunud ohtu, aga ülem-jonnipunn ikka kakleb Kongressiga müüri pärast.
Rojavast USA vägede välja viimine näib vähemalt venivat, hea seegi. Erdogan on muidugi marus ja ähvardab Põhja-Süüriat rünnata, aga see on Erdogani puhul nii tüüpiline, tegu on ju selge kandidaadiga Türgi diktaatori ametisse, loodame et ta kuidagimoodi sellelt teelt kõrvale õnnestub juhtida.
New Yorki linnas on linnapea Bill de Blasio käinud välja raputava idee: töötajad võiks saada kord aastas 10 päeva palgalist puhkust, nagu ülejäänud arenenud maailm ammuilma 30 päevaks saab. Nimelt on USA töö-seadusandlus nii tagurlik, et üleriigilist kohustust töötajale puhkust anda ei eksisteeri. Seetõttu, kui keegi USAs ütleb majanduse skaalal "vasakäärmuslik", tõlgib meie sõnaraamat selle sõnaks "paremtsentristlik".
Loodame, et konkurents uue vastasega, Hiina Rahvavabariigiga sunnib tolle kivistunud riigi pikapeale arenema. Samuti loodame, et konkurents ei arene sõjaliseks vastuseisuks. Minevikust kaevame välja fakti, et nõukogude ohu olemasolu kannustas USA valitsusi andma kodanikele juurde õigusi, ning just kurjad ametiühingud on teinud Soomest selle heaoluriigi, mis ta on.
Olles jõud number üks, on raske areneda. Arenguks on vaja, et oleks eesmärk. Loodame, et pikapeale tuleb jamast midagi positiivset ja USA leiab omale pingutamiseks eesmärgi. Sellegipoolest läheb Hiina GDP absoluut-arvestuses peagi mööda, nagu suurema rahvastikuga paigale kohane. Piisav on pelgalt, et möödaminek ei toimuks vuhinal ja Hiina ei üritaks hegemooniat rajada (nagu teised maad antud olukorras teinud on, nii et tasub olla skeptiline).