BBC kirjutab Euroopa Inimõiguste Kohtu [1] otsusest, et Türgi võimude vangistatud Rahva Demokraatliku Partei (HDP) juht Selahattin Demirtas tuleb vabastada.
[1] Enne, kui keegi imestama hakkab, et kas kohus ikka saab seda nõuda, on asjakohane mainida, et ECHR on Euroopa Nõukogu kohus, aga Euroopa Nõukogu (Council of Europe) ei ole Euroopa Liidu (peaministrite) Nõukogu, kuigi neid aetakse kolm korda päevas segi. Euroopa Nõukogu liikmed on muuseas Venemaa ja Türgi, nad on vabatahtlikult liitunud, lubades Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid täita. Seetõttu saab muuseas ka Navalnõi saab sealt õigust otsida, ning hiljuti leidis ECHR, et tema korduvad arreteerimised on võimu kuritarvitamine olnud.
(Ärge sellest asjast Mart Helmele rääkige, muidu võtab ka Euroopa Nõukogust välja astumise valimisprogrammi. :P )
Tagasi Türgisse. Nagu kõik mäletame, toimus 2016. aastal Türgis riigipöörde katse, misjärel Erdogan tegi mõne kuu jooksul sihukese poliitilise puhastuse ja võimuhaaramise kampaania, et seda võib vaid temapoolseks riigipöördeks liigitada. Erdogani juhitud täitevvõim allutas endale ajakirjanduse, õppeasutused ja muidugi kohtuvõimu. Arreteerituid ja represseerituid on üle saja tuhande, nende kõigi saatust on raske selgitada. Sellest, mis toimus, kuuleme veel aastakümneid. Türgi "Vabariik" väärib nüüdseks jutumärke.
Selahattin Demirtas on Türgi parlamendisaadik ja HDP on kurdi taustaga partei, mis ületas Türgi 10% kõrguse valimiskünnise. Demirtas arreteeriti novembris 2016 koos Figen Yuksekdag-i ja mitme muu HDP parlamendisaadikuga. Teda süüdistatakse tosinas eri teos, mille eest võib kokku saada 142 aastat.
Demirtas on 45-aastane advokaat, kelle viga oli meeldida kurdidele, vasakpoolsetele, keskkonnakaitsjatele ja mitte teha koostööd Erdogani võimudega. Arreteerimise üks ajend oli kahtlemata see, et ta üritas olla vahendajaks ebaõnnestunud rahuläbirääkimistel Kurdi Tööparteiga, viimane aga võitleb Türgi vastu ka relvajõul ja taotleb Kurdistani riigi loomist.
Algselt süüdistati teda terroristliku rühmituse propaganda levitamises, tegu, milles kindlasti mina kah süüdi olen. Juhul kui ma veel pole süüdi, ütlen teile nüüd: Rojava vabastusliikumine on äge! YPG ja YPJ on head asjad selles kontekstis, kus nad eksisteerima peavad (Süüria kodusõja omas). Toetage neid! Nonii, nüüd olen kah süüdi, õnneks mul pole Türgisse asja.
Kuna algne süüdistus ilmselt ei olnud piisavalt kole, lisandusid "terroristliku rühmituse juhtimise" süüdistus, "õhutamine ebaseaduslikele meeleavaldustele" ja nende korraldamine.
Mida kohus leidis
Kohus leidis, et Demirtas arreteeriti mõistliku kahtluse alusel, et ta võib olla sooritanud kuriteo.
Kohus leidis, et Türgi rikkus süüdistatava õigust pääseda viivituseta kohtuniku ette, piiras süüdistatava muid õigusi ning rikkus valimiste vabadust.
Kohus leidis, et tema vahistamise tähtaegu pikendati alustel, mis ei olnud põhjendatud. "Tema takistamine parlamendi töös osalemast on põhjendamatu sekkumine rahva poliitilise eneseväljenduse vabadusse, tema õigusse saada valitud parlamenti ja osaleda selle töös," teatas kohus.
Kohus leidis, et on väljaspool mõistlikku kahtlust, et Demirtase vangistamine "teenis ennekõike ja peamiselt seda varjatud huvi, et suruda maha poliitiline pluralism ja piirata poliitilise arutelu vabadust". Kohus oli oma otsuses üksmeelne. Kohus kohustas Türgit võtma tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et kaebaja kohutueelne vangistus lõpetada.
Erdogan on juba mõista andnud, et ei kavatse kuuletuda. Kui härra sultan kaua jaurab, tuleb tal valida, kas laseb Demirtase vabaks või astub Euroopa Nõukogust välja. Aidakem tal teha mõistlik valik: avaldagem talle välispoliitiliselt veidi survet.
Korrakem veel, et NATO ei vaja autoritaarseid liikmeid. Sääraseid on liiga kerge osta ja müüa, saladused võivad lekkida, protsessid halvatud saada. Kui eksisteerib oluline risk, et kriitilisel hetkel NATO ei tööta õigesti, peab NATO olema dubleeritud millegi muu poolt. Näiteks Euroopa Liidu kaitsekoostöö kaudu.