Artiklid Perestroika programm in english на русском Perestroika otsib kandidaati Mujal toimub Meta Promo Tagasiside

USA vahevalimised 2018-11-05 USA, valimised, mis päriselt loeb Jaan Veski

Esiteks, mis on vahevalimised? Vahevalimised on USAs toimuv asi, mille käigus presidendi poole ametiaja täitumisel valitakse uuesti kõik 435 kohta Esindajatekojas ning 34/100 kohtadest Senatis, lisaks valivad sel ajal kuberneri 36 osariiki.

Vahevalimistel on oluline, kelle valijad viitsivad hääletada. Kui presidendivalimiste ajal käib mõnikord hääletamas kuni 60% hääleõiguslikest, teeb vahevalimiste ajal seda pigem 40%.

Poliitika tsüklilise olemuse tõttu presidendi partei reeglina kaotab vahevalimistel kontrolli Esindajatekoja üle, ning mõnikord kaotab ka Senati. Mõnikord kasvab protsessiga seoses presidendi parteisiseste konkurentide jõud.

Inspireerituna sellest, et EKRE moodustas Riigikogus Donald Trumpi fänniklubi, soovib Perestroika lugejale näidata Ameerika mägesid. Ärge kartke, see on palju kergem, kui Riia linna vaadata! :P

USA on suurte kontrastide maa. Linnades, kuhu on kogunenud kõrgtehnoloogiliste valdkondade ettevõtted, maksab pisike lapike maad niisuguse summa, et lööb Harjumaa matsi numbri pikkusega oimetuks. Seal elavad peamiselt demokraatide valijad. Demokraadid on olemuselt sihuke parempoolne partei, mis teeskleb, et nad on natuke vasakpoolsed, umbes nagu sotsid Mõõdukate ajastul. :P

USAs on ka teisi kante. On rasketööstuse ja autovalmistuse kallakuga linnad, põllumajanduspiirkonnad ja ääremaad. Ärge nüüd ehmatage, USA ääremaa näeb välja umbes nagu Tallinn, kui pilvelõhkujad ja ühistransport välja lõigata. Seal eluneb tavaliselt vabariiklaste valija. Viimastel aegadel on ta pigem nördinud olnud, et hea kraam temast mööda läheb. Eelmine kord oli süüdi Obama. Nüüd... no vaatame.

Poliitika käib USAs niimoodi, et on paar-kolm rahvast lõhestavat teemat, mille üle trummi tagudes saab inimesi trollida/mobiliseerida, ning siis on päris teemad. Kombekas on valida nende rahvast lõhestavate teemade järgi, ning ignoreerida päris teemasid.

Kombekas on ärrituda (ja hakata niimoodi vahtu suust välja ajama, et tuletõrje võtaks kohe tööle!) sel teemal, millise püssi keegi osta tohib, ja kas täitsahull ikka tohib koheselt ilma taustauuringuta trobikonna püsse osta. Mis nende püssidega edasi saab, on põhimõtteliselt see, et neid ei kasutata enesekaitseks, vaid ennekõike (ja ses järjekorras): a) enda ja kaaslaste kogemata laskmiseks, b) enesetapuks ja c) relvastatud rööviks. Kusagil kuhja all otsas on enesekaitse ja päris all pisikesena massitulistamised. Ehk siis, see pilt, mille meedia meile USAst maalida võib, ei tarvitse olla realistlik.

Öeldakse, et kui sa tahad teada, kuidas üks ühiskond päriselt elab, võta pulkadeks lahti nende prügimägi. Kui USA prügimägi pulkadeks lahti võtta, leiame muidugi esiteks prügimäe kohalt suure hulga ainet nimega CO2. Seal maal on kütus nõrgalt maksustatud ja voolab paaki mitu korda odavamalt, kui siin. Autotransport on populaarne, ühistransport tõeliselt ala-arenenud. Rattaga sõidab eluga riskiv tola. Ükski USA valitsus ei soovi seda väga järsult lõpetada, ega teha midagi ülemäära ebapopulaarset. Nahhaalist president (see viimane) üritab sealjuures teha nägu, et ei peaks midagi tegema. Paraku peab, aga see ei ole valimiste põhiteema, ära sellest räägi, peetakse peast roheliseks. :P

Valimiste teine lõhestav teema on kindlasti see, kas Mehhiko ja kaugemate lõunamaade kalevipojad (ja -tütred) tohivad USA tööturule saada, ja kuivõrd karmilt sõidab inimestele näkku migratsiooniteenistus. See vanematelt laste äravõtmise teema silitas natuke vastukarva isegi põliseid kõva kärsaga repressiooni fänne. Üldiselt on aga nii, et kõik tahavad odavat õuna, apelsini, mandlit, rosinat, kaalikat ja kõrvitsat, aga ei taha liiga palju uut rahvast. Töölisklassi saab eriti trollida ideega, et nende töökohad "võetakse ära". Tegelikkuses muidugi, khm, kolleegid, tehke ametiühing ja nõudke nagu Soomes, et kalevipoega ei koheldaks nagu orja, vaid nagu võrdset inimest. Tööseadusandlus on USAs pigem tööandja kasuks. Väga. Sellest pole enamasti valimistel kombekas rääkida, peetakse kommariks. :P

Päris lõhestav teema on järjekindlalt see, et kui naine on kogemata (või hoidku jummel, kellegi pahast tahtest või oskamatusest kummiga) rasedaks jäänud, siis kas tal on ikka pärispatuga põhjendatav issandast jummelist seatud sakraalne kohus otsekohe kõik eluplaanid järgmiseks 20-ks aastaks hüljata ning padavai emaks saada (isegi kui tulemuseks oleks töökaotus ja perekonna majanduslik harakiri, eeldusel et perekond olemas olema nõustub) ...või on ikka sedasi (kultuurimarksism!), et ta keha kuulub talle endale, mitte isamaale ega jauravatele arvamusliidri-isakestele, ja kuni tegemist pole tajuvõimelise kaugele arenenud lootega, siis abort on lubatud. Sellest jaurata on kombekas, kuni kõrvadest Värska vett tulema hakkab. Aga vot sellest, et tegemist on arenenud maade kõige ebavõrdsema ühiskonnaga, kus vangis istub konkurentsitult suur protsent elanikke, kus peretoetus on ilmselt trolliv, kus soovimatu raseduse ennetus on nigel, mõnes külakoolis ei saa isegi evolutsioonist kuulda, ravikindlustuse kate on ebaühtlane ja auklik... sellest pole kombekas rääkida. Kodanik, ega sa ometi ei taha meid juhatada Norra või Alaska osariigi sarnasesse kommunistlikku türanniasse? ;P

See viimane teema, ehk vana hea ravikindlustus... võib seekord oluliseks saada. Teatavasti pole vabariiklastel midagi ette näidata rüsinal tühistatud Obama ravikindlustusseaduste asemele... ...see on seekord nagu eesel kapi otsas ja elevant toas. Kes seda mainib, saab kindlasti suure kisa osaliseks. Ei, meil pole mingeid londilisi toas! See on hiir! See pole lont, vaid hiire saba, appi, hiir haaras mul sabaga kõrist, ghghghg!

Mina isiklikult pean pöialt, et USA valija haarab hiirel sabast, päästab poliitiku, kellel hiir kogemata saba ümber kaela ajas, ning nõuab talt, tuppa hiire kätte viimise ähvardusel, et elu ei käiks nagu selles Helsingin Sanomat' artiklis, mis jutustab doktor Karen Kinselli erapraktikast ühes ääremaastunud väikelinnas (vihje: isegi doktoril endal pole ravikindlustust ja üks kuue lapse isast diabeetik püsib elus ravimifirmade tootenäidiste toel).

USA ääremaade valija olukorrani on Eesti valijal pikk tee minna. "Kommunistliku Norra" poole kah. Tuttav ameeriklane arvas, et meil on siin väikese arengupeetusega toimiv sotsialism. Pidin talle seletama, et ta eksib - see asi on siiski Soomes. Kus ei ole progressiivset tulumaksu, ei saa ka sotsialismi olla. Isegi natuke kärisevas ja lapitud USAs on astmeline tulumaks. Eestis? Viimati kirjutas sellest vist Kadri Simson aastal 2015...