Täna tahaksin jälle, et mul oleks politseile maha müüa üks programm. Selline programm, mis paneb punase tule põlema, kui töökohta taotleb Väga Vale (TM) profiiliga inimene. Te ju ei võtaks suurtükipataljoni tööle isikut, kes on kuulutanud, et laseb naaberlinna sodiks, ega abipolitseinikuks rahvusäärmuslast?
Politseil on eri hetkedel erinev maine. Anarhistidel omakorda on hüüdlause "all cops are bastards". Nagu kõik hüüdlaused, on see üle üldistamine ja seega vale, kuid anarhisti vaatenurgast näeb tõesti liiga palju juhtumeid, kui just sedasi on.
Minu isiklik kogemus politseinikega on olnud peaaegu rahulik - võimalik, et kuna ma eeldan politseilt kaalutlematust, mistõttu käitun nendega üliettevaatlikult. Anarhist, kelle eetika nõuab heale heaga ja kurjale kurjaga vastamist ning võimusuhete eiramist, peab politseiga olema eriti hoolas. Nii juhtus minul, et politseinik, kes mulle kunagi järele jooksis, õlast haaras ja lööma valmistus, mind siiski ei löönud. Ma nimelt küsisin talt "kuidas ma aidata saan?".
Politsei maine on ilmselt hetkel (s.t. viimased 150 aastat) madalseisus Venemaal. Vaevalt et seda kergitab ka tänavune juhtum, kus ta kolleegid suutsid kohtu ette tuua sarimõrvarist politseiniku, kes oma karjääri vältel oli tapnud kümneid inimesi. Kolleegid olid tublid, võinuks olla veel tublimad, aga maine on teadagi kus. Täna näiteks sai arestimajast välja 77-aastane inimõiguslane Lev Ponomarjov, kelle kuritegu oli postitada Facebookis anarhiste toetavat meeleavaldust toetav avaldus.
Filipiinide politsei "narkovastasest sõjast", mille käigus tuhandeid on tapetud ja postuumselt süüdi lavastatud, ei tasu siinkohal isegi rääkida.
Eestis võib hõisata sellega, et politsei maine on kõrge, seda asutust isegi usaldatakse, nad ei pauguta tulirelva kergelt (aga neile anti hiljuti taserid, mida meie neilt tagasi võtta soovime, sest nii võivad halvad harjumused tekkida). Seletamatu üle reageerimise juhtumeid ei tule Eestis lagedale üldse sageli.
Siiski on relvadega ameteil kaadriprobleeme hetkel mujal Läänes. Nimelt saab Postimehest täna lugeda kuidas politsei lasi Barcelonas maha kodutu eesti mehe koera. Tauri Ruusalu kirjeldas, et kõndis kolmapäeval tema kõrval lahtiselt kõmpinud Sotaga mööda ühest Barcelona hotellist, kui korravalvur teda õlast puudutas ja dokumenti palus [anarhisti märkus: dokumendi palumist juhtub ennekõike inimestega, kes ei näe välja, nagu nad pakataks rahast].
"Pakkusin, et kirjutan oma nime, sest sellest on keeruline aru saada ja politseinik arvas, et mõnitan teda," rääkis Ruusalu. Politseinik löönud teda seepeale lahtise käega näkku. Nende vahele tuli Sota, kes tõusis tagajalgadele ja pani käpad politseiniku käele, kuid liputas kogu aja oma saba ja ei hammustanud teda."
Ruusalu arvas, et politseinikud mängivad. Ta käskis koeral oma selja taha minna. Korravalvur aga käskis temal autosse istuda, mispeale Sota haukuma hakkas ja politseiniku poole liikus. Sellele järgnes lask ja koer oli surnud. "Ta ei öelnud midagi, lihtsalt võttis oma relva ja laskis ta kõhklemata maha."
Pealtnägija filmitud videos on näha inimese peale kuhja kogunenud politseinikke ja vereloigus saba liputades surevat koera. Juhtunu järel surus politsei Ruusalu autosse, kus haaras tal kõrist. Ta toimetati haiglasse. Oma sõnul mäletab ta ainult rahustavat süsti, üles ärkamist ja voodi alt Sota otsimist.
Perestroika arvab, et kui viis jõu kasutamises treenitud inimest, kel on turvised, kindad, nuiad, pipragaas ja auto... kui nad ei saa muidu hakkama, kui peavad püstolist koera tapma, siis ei ole küsimust, kas mõni neist on ametisse sobimatu või sooritanud kuriteo.
Barcelonas kogunes toimunu tõttu 200 osalejaga meeleavaldus ja Ruusalut nõustus tasuta esindama advokaat. Sellegipoolest tohib teda algava õigusprotsessi jaoks annetustega toetada. Eesmärk ei ole päriselt koguda 100 000, vaid piisavalt palju, et ta saaks õigusprotsessis osaleda ja toimunu läbi uuritaks.
Mujal Barcelonas kogunesid aga täna tuhanded Hispaania keskvalitsuse istungi vastu, mille Barcelonas toimumine saab olla vaid jõudemonstratsioon Kataloonia iseseisvuse pooldajaile.
Väärib mõtisklemist, miks politseisse satub tööle nii valesid isikuid? Kas seda saab ära hoida? Kas on vältimatu, et valvureid ei õnnestu valvata? Kas on õige, et sama asutus lahendab kuritegusid ja surub maha proteste? Või leidub ühiskonna mudel, kus relvadega ei satu tänavale selleks sobimatud isikud, liiatigi veel ametivõimu kattevarju all? Järsku peaks relvad kaasa toppima just neile, kes neist kõige kauem keelduvad?