Artiklid Perestroika programm in english на русском Perestroika otsib kandidaati Mujal toimub Meta Promo Tagasiside

Endise SDE liikme Raiko Aasa saavutus 2018-12-30 berserkerlus, lollus, mida hekki Jaan Veski

Kõigepealt, Raiko Aasasid on Eestis mitu. Et mitte rikkuda IRL-i liikme Raiko Aasa head nime, rõhutan, et juttu tuleb novembris 2018 Sotsiaaldemokraatidega liitunud Raiko Aasast, kes täna 30. detsembril 2018 sotside seast vuhinal välja arvati.

Mina nägin seda rongiõnnetust kõigepealt Redditis. Keegi oli seda näinud Twitteris ja postitas Redditis, et "Okei, see on eepiline." Järgmine kommenteerija lisas "Helme derangement syndrome ikka töötab". Edasi lisasin mina: "Jeerum, ärge tehke, kellelgi hakkab Helmest kahju!".

Siis lugesin pikemalt. Hakkasin mõistma, et kõnealune isik on juba Helme rahule jätnud ja säutsub Madisonile pulbitsevat soodat. Isik oli Raiko Aasa, kellest mäletan, et aastal 2013 või 2014 jätsin vahele ühe raamatuklubi moodi õhtu, kuna Raiko seal minu mäletamist mööda Karl Marxi teoseid tahtis sügavuti tutvustada. Toona tundus kõik mõistuse piires, aga väga igav. Niivõrd igav, et oodata samalt inimeselt täieliku soga ajamst polnud esialgu loogiline.

Täna märkasin, kuidas UU on asja suure kella külge pannud. Ikkagi tapmisähvardused. Meenutades neid jutupurskeid, võis seal vabalt tapmisähvardus kah vahepeatuseks olla. Ja sääraseid jutupurskeid ei tehta. Poliitiline kultuur on isegi seal kohas. SDE reaktsiooni juhtunule leidsin erakondade liikmete registrist minutiga: Raiko jõudis nende erakonnas olla umbes 50 päeva. Tõenäoliselt nad ei teadnud, kui "stabiilse geeniuse" nad oma liikmeks võtsid.

Madison võib olla ise teinud igausugu asju, millest pooled võivad olla täiesti konkurentsivõimelised Raiko tegemistega (seiklused kajutite ja telefonidega Tallinkis), aga täna oli vist esimene kord, kui Madisonile kaasa tundsin. Olen ise pidanud tegelema dilemmaga, kus ühe teatava sõprade klubi liige (kes kardetavasti pääses ilma suleta sabas) netis rõhutas, mis marki püstol tal on, ja milline suur on tema soov meie avalikku üritust külastada.

Säärase olukorraga ei ole kerge tegeleda, ükskõik kes sa juhtumisi pole. Mina kaalusin avalikule üritusele UK sõjaväe killuvesti kaasa tarimist. Mõtlesin ümber, aimates milline ajakirjaniku-magnet see oleks. Eelistan olla igav ja võtsin kaasa muu seadusliku enesekaitse vahendi. Kõnealune sõbraklubilane tuli kohale ja ei üritanud kedagi rünnata, kuigi lubas sõnaliselt igasugu asju. Ilmselt heidutas teda, et keegi ei tegelenud temaga üksinda, ja taamal paistis ka riigimiilits olevat. Sama ürituse järel sattus sõbraklubilase üks kolleeg kohtu alla Taavi Rõivase ähvardamise ja tema kohta andmete kogumise kaasuses.

Niisiis, ma tean mis asi on tapmisähvardused, minu anonüümsus pole võimaldanud mul veel ühtegi isiklikult saada, aga ei tahaks küll - isegi naeruväärset ei tahaks. Tapmisähvardused on tõsine asi, isegi kui ühe esitamise viis on selline, et ma kahe käega peast kinni haaran ja naerukrambi saan. See, kellele see laekub, vaevalt et naermisega piirdub.

Edasi jookseb küsimus: "ja mida tehti". Sõprade klubi liikme osas tegin otsingu. Kohtulahendeid ei ole. Tõenäoliselt midagi ei tehtud.

Taavi Rõivase ähvardaja mõisteti süüdi.

Raiko Aasa osas on esialgne tulemus see, et sotsid ei taha sellest vennast kuuldagi enam ja ta arvati kiirkorras erakonnast välja. Loodan väga, et kõik erakonnad edaspidi talitavad samuti nii ja nende ridades ei ole kohta ühelgi ähvardamisega tegeleval isikul. Kas lootuseks on alust ja kultuur paraneb, on vara öelda.