Lõunakeskuse parklas tegid inimesed kogemata valmis esimese moodsa aja tsiviilkaitse õppuse. Riik ei olnud asjasse segatud, ärge muretsege, keegi puudumise pärast trahvi ei saa. :)
Nimelt läks lolliks reoveepumpla telemeetria saatja, mis ilmselt toimis 433 MHz sagedusel, mil toimivad ka paljud autovõtmed.
Oletada võib, et saatja hakkas purjus töllu kombel tiira-taara mööda teisi sagedusi käima, ning suutis teha seda piisavalt mitu korda sekundis, rikkudes ära autovõtmete krüptitud andmevahetuse autodega. Tulemusena ei usaldanud digivõtmega autod oma võtmeid, ning ei võtnud vaevaks käivituda.
Asjaolu, et inimesed mugavuse nimel nõustuvad ostma masinaid, mis võivad pelgalt teise masina sõnumi peale oma omaniku tõsiselt hätta jätta... asjaolu, et inimene tegelikult ei olegi tänapäevase auto omanik, sest tarkvara lähtekood on tema eest luku taga ja varjul...
..see räägib midagi inimeste kustumatust mugavuse janust. Nüüd aga kujutlegem, et teie nutika auto immobilaiseriga peab lühikese vestluse mitte hullunud reovee pumpla, vaid spetsiaalselt selleks sõjanduslikus laboris tehtud masin. Säärasel juhul on reaalne risk, et teie auto ei pea teid enam kellekski, isegi kui see masin silmapiirilt lahkunud on.
Käesolev on üleskutse mitte kiirustada. Tarbijal on tegelikult suur võim tootja üle, ta peab lihtsalt olema teadlik ja järjekindel. Kui tarbija soovib kaupa, mida ei saa häkkida ja üle võtta, siis keegi ka toodab seda talle. Kui tarbija laseb end tüürida üha mugavama suunas, siis lõpuks on ta abitu lahendama mistahes tõrget.