Lugesime Jürgen Ligi hoiatust, et poliitika tahetakse tänavale tuua. Teades, et mitu Jürgenile sobimatut asja on päris ägedad, otsustasime minna ja poliitika tänavale toomisel abikäe ulatada! :D Erioperatsiooniks valisime erikorrespondent Finrod F-i, kes oskab end teadupärast lauluga igasugu olenditeks maskeerida, ja seekord laulis haldjas end EKRE toetajaks.
Ta kasvatas endale insta-hülgevurrud, tema müts muutus paugupealt läkiläkiks ja seljakott omandas retrostiili, riietuse värvitoonidest lahkus punane ja must ning tekkis sinine ja hallikasvalge, hävimatud ööshiilgavad töökindad asendusid maavillaste kootud kinnastega... täielik moondumine! :D
Sedasi läks ta uurima, et mis teoksil on, kaasas mapp meie uusimaid ja meeletuks muutvaid lendlehti. Eesmärk oli provotseerida Urmas Espenberg lipuvardaga Välisministeeriumi koridorides edasi-tagasi berserki jooksma. Paraku tuli haldjakuningas lööduna tagasi ja tunnistas, et pärast mulluse ajastu vahejuhtumit Sauroni torniga on ta ettevaatlikuks hakanud ja olukord oli tema jaoks liiga keeruline! Kuidas, nõudsime aru. Nii ta seletas:
"Et kõik ausalt ära rääkida, on Urmas Espenberg ilmselt meie plaanist varakult kuulda saanud. Aimates, et teda kavatsetakse pöördesse ajada, oli Urmas ennetavalt käsku jaganud, et kes esimesena paberi järele haarab, see peab paberi läbi hukka saama! EKRE rahva käes oli seetõttu küll riidetükke, puutükke, papitükke (kompab piire juba, ärge tehke nalja!) kui muude materjalide tükke, nagu mikrofone (haaraks ja hüüaks: "Jahu hinnad tõusevad!") ning isegi megafone... aga paberitükid puudusid täiesti."
"Selle peale hakkasin end oma paberitega üsna kohmetult tundma, ja üritasin paberid Eesti lippudeks laulda. See isegi õnnestus, aga ma nägin viiekümnne kahemeetrise Eesti lipuga natuke liiga patriootlik välja. :P Nii tinistasin lipud lendlehtedeks tagasi ja katsin papist mapiga, et selle varjus ligi hiilida ja Espenbergi meeled kirjatähtede jõul lähidistantsilt segi paisata."
"Kuid, oh sekeldust küll - kohal oli vähemalt kolm erinevat relvastatud jõudu! Kõigepealt sõitis ümber ministeeriumi ringiratast AS Eesti Vabriigi riigimiilits kahel autol. Õnneks sõitsid nad regulaarselt ja nende saabumise järgi võis kella õigeks keerata. Neid saanuks vältida. Teiseks mängisid ministeeriumi ees kaarte ja täringuid kahe turvafirma kiirematest kiiremad: ühe palganud EKRE ja teine Välisministeeriumi igapäevane kaitsja."
"Seal kohal saanuks veel nende täringud pikalt veerema manada ja ennast tuisupilve peites paberid lennult jagada, aga oh ei, ilmselt oli mu jama nende lippudega ära nähtud ja õhtujuht seletas mikrofoni, et provokaatorid on nurga taga! Ma küll nurga taga ei olnud, aga sellegipoolest võttis ekremistide faalanks ruttu hoopis ringkaitse, barrikadeerus kollaste lintide taha ja turritas väljapoole vaid lipuvardaid."
"Seal kohal avanes mul võimalus lugeda üle, kui palju neid õieti seal on. Šokk oli suur, kui mõistsin et viisteist. Lendlehtede uisapäisa tuulde loopimisel läinuks raisku 35 lehte väärispuidust tehtud esimese ringi paberit, mis kaetud maa parima öko-vegan-mahetindiga. No nii ei käi asjad. Nii lihtsalt ei käi. Andsin kolmele inimesele väljaspool ringkaitset oma lendlehe ja nad koheselt ilmutasid anarhistliku käitumise jooni, öeldes "aitäh". Ükski ei kaotanud teadvust, keegi ei hullunud, täiesti märgist mööda."
"Mu ränga läbikukkumise tulemusena möödus kõik rahulikult ja seaduspäraselt. Eesti esimene tõsielumäruli-fantastikafilm, mis pidi tasuta valmima õhtuste uudiste jaoks, jäi salvestamata. Eelneva valguses panen nüüd krooni maha ja loobun kuninga tiitlist. Täiesti koba olen. :P"