Anarhistid tavaliselt ei vali. Eelistame muuta ühiskonda riigist mööda minnes.
Meie jaoks pole “normaalseid riike”. Ka seal, kus parasjagu pole sõda, isevalitsejat, kriisi, on näha kihistuvat võimu ja varakust. Turgusid, mis on püsitõrkes. Reegleid, mil puudub eemärk või mille rakendamine on ebavõrdne. Menetlusi, mis eeldavad et ametnikul on õigus. Bürokraatia vääramatut kasvu, mille vastu ei saa ükski partei – ka need, kes lubavad.
Nüüd saan poliitilistelt kolleegidelt peapesu – seekord valisin. Kasutasin oma häält pidurina. Kasutan ka sõnu.
Nüüd ka siin maal, trügib võimu ligi paljast populismist tehtud erakond. Nad loobivad maha katteta lubadusi. Nende poliitika on loomult õel. Nende eesmärk on teha end vajalikuks, provotseerides ühiskonnas pinged. Hea läbisaamisega ühiskonnas pole EKRE ju vajalik.
Inimestel, kes nii ei teeks, on targem EKRE (ning ta valijate) ridadest sammud seada. Mina hääletasin, et neile künnist kõrgemaks kergitada. Soovitan ka teistel, kes tavaliselt ei vali, seekord valida — kedagi muud, kes üle künnise saab.
Mida on selle erakonna esindajatel meile öelda? Aga palun.
“Ma tahan, et Eesti oleks valge riik” — ilma majandushariduseta rahandusministri kandidaat Martin Helme on leidnud põletava mure. Ju teda ajasid neegrid tänaval tõrvikutega taga. Samas on see signaal: rassistid, valige meid — meie oleme ka!
“Meie immigratsioonipoliitikas peaks olema üks lihtne reegel: kui on must, näita ust.” — Martin Helme ütleb otse, et kellegi CV lugemine talle ei sobiks. Näo järgi otsustamine on lihtsam.
“Mulle ei meeldi, kui lesbid teleekraanil suudlevad ja ma ei taha, et mu lapsed seda näevad.” — Ega känd käbist kaugel ole. Mart Helme (neil on perekondlik partei) õhkab kombluspolitseid taga.
Meeldejääv on vana Helme probleem elektoraadiga. “Üks meie loosungeid on – Tallinn taas eestikeelseks linnaks”. Kui Tallinn talle praegu piisavalt eestikeelne pole, tuleb kuskilt omale uued valijad hankida. Kui EKRE piisavalt vajalik pole, siis Tallinna venelastele näkku sõitmise järel on kindlasti vajalikum.
Kui nüüd konservatiivne eestikeelne valija arvab, et karikas temast mööda läheb, soovitan EKRE programmi uuesti lugeda. Toon siitsamast saidilt leitud arutelus esile tulnud ilmeka näite, kuidas nad lapsi toetaks: “...kustutada abielus oleva noore pere kodulaenust 25 protsenti (arvestades keskmist kodulaenu suurust) iga perre sündinud lapse sünniga”.
Tähelepanelikud juba näevad: töölisklassi pere, keda pank laenukõlblikuks ei pidanud, võib EKRE lastetoetust kaugelt vaadata. Samuti vabaabielus olijad. EKRE-t ei huvita, et lapse saajatest olid aastal 2009 abielus 36%. Ülejäänud 64% on nende ideoloogia järgi ebamugav rahvas — tuleks jätta kuivale. Kellegi tõlgendus ristiusust nõuab vist ikka veel paganate tagakiusamist?
Kirsiks tordil on, et pakutav meede on sõnastatud küündimatult. Laenujäägi vähendamine ei tekitaks perele juurde rahavoogu — laenumakse langeks väheke ja isegi kuulekalt “riigi ja kiriku voodisse kaasa võtnud” perel võib titekäru ostmata jääda. Lapsele läheb kindlasti tohutult korda, et mingil kontol number muutunud on.
Võtame järgmiseks sama ettepaneku katte allikad. Sünnib ju Eestis pea 14 000 last aastas ja kodulaenude saldod on suured. Oletades, et keskmine laenu kustutamine oleks 20 000 eurot ja seadus ajendaks kõiki abielluma, tuleb EKRE võluritel välja käia 280 miljonit. Kuidas?
Otsime nende programmist: “vähendada maksukoormust, alandades käibemaksu 10% peale”, “kehtestada tulumaksupreemia”, “kaotada tulumaks pensionilt”. Uhups, ainult riigi sissetulekute vähendamised? Ja kulude kasvamised! “Muuta hambaravi tasuta teenuseks”, põllumajandustoetused, lesepension...
Kui EKRE oleks firma, ütleksin otse: EKRE on pettus. Võluritel on plaan vähendada tugevalt makse ja teha miljard lisakulusid. Nende programmis on muidki naerukohti. Inimesed, teile on esinemas järjekordne klounide trupp. Kui te peate valima konservatiive, valige mõned muud. Hoidiseid saab valmistada ka koduste meetoditega, ohtlike aineid lisamata!