Artiklid Perestroika programm in english на русском Perestroika otsib kandidaati Mujal toimub Meta Promo Tagasiside

Valimiste peateemaks saab majandus 2018-12-26 valimised, teemad, mis päriselt loeb Jaan Veski

Juhul, kui keegi pole märganud, mis maailmas toimub, siis Perestroika aitab. :) Teeme prognoosi, et valimiste peateemaks saab majandus:

ERR: USA aktsiaturgudel oli halvim nädal pärast 2008. aasta lõppu
BBC: Nikkei libises USA ebakindluse jälgedes
HS: Torm aktsiaturgudel paheneb

Isiklikult olen maailma majandusseisu pärast veidi muretsenud juba mitu kuud, sellest alates, kui Trump Hiina vastu sadade miljardite (kümnete Eesti riigieelarvete) jagu kaitsetolle kehtestas ja Hiina teatas, et samaga vastab. Teine tollide voor, kus Hiina samaga ei vastanud, vaid läbi rääkida soovis, andis lootust mõistliku lahenduse leidmiseks.

Siiski on osapooled kemplemist jätkanud. Termin "kaubandussõda" pole enam ebakohane. Eesmärk on ju teise riigi majandust kahjustada. Trump on sihikule võtnud Hiina tehnoloogiasektori, püüdes segada selle arengut. Hiina on sihikule võtnud Trumpi valijaskonna ja püüab kaudselt halvendada nende rahulolu. Majandus aga pole lineaarne - kahjustused tekivad kohtades, kus neid ei ootaks.

Sõltumata sellest, mida arvame Hiina tehnoloogiasektori tööeetikast või USA põllumajanduse ja rasketööstuse elujõust, peaks olema selge: kaubandusriiuga on õige leevendada vaid selget ebaõiglust, ning teine osapool peab aru saama, milles küsimus on.

Kui tegemist on poliitiliste sanktsioonidega, siis peab silt nii ütlema. Kumbki sanktsioonide kehtestaja peab teadma, mida nad valesti tegid ja küsimuse peaks tõstatama ÜRO ruumides. Kui tegemist on majandusvaidlusega, peaks seda lahendama WTO raames, mis just vaidluste lahendamisega muuseas tegeleb.

Hetkel tundub kõrvaltvaatajana, et ebapiisav viitsimus käikusid põhjendada on viinud osapooled riidu hägusal maastikul, kust nad päris selget väljapääsu ei tea (või isegi teada ei soovi). Turul tekitab säärane varjupoks ebakindlust, hiljuti lisandus aga 2 uut tegurit.

Euroopa Keskpangal on piir ette tulemas. Volitused tegeleda võlakirju ostes intresside madalal hoidmisega ei ole piiramatud. Mario Draghi andis sellest paar nädalat tagasi viisakalt teada ja selgitas, et moodustage puhvreid. Meie märkasime, turud märkasid, tõsi küll, kukepoksiga udus tegelejad olid vist liiga ametis. Kirev mänguasi nimega "rändelepe" tegi kah kõva häält. :P

Kolmas tegur on USA valitsuse tööseisak. Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida Kongress ei nõustu kinnitama, on USA föderaalvalitsusel kohustus minna säästurežiimi ja lõpetada mitte-hädavajalike kulutuste tegemine. Valitsuse "streike" on USAs varem juhtunud aastail 1980, 1981, 1984, 1986, 1990, 1995, 1996 ja 2013.

USA valitsuse streik pole erandlik asi, aga halvendab majanduse seisu, kuna häirib igapäevaseid rahavoogusid ja on ennustamatu. Eriti ennustamatu on see tänavu, kui jonnakas president nõuab Kongressilt raha piirimüüri jaoks Mehhiko suunal, aga demokraatide käes olev Kongressi esindajatekoda ei nõustu. (Omaette teema on piirimüüri mõju USA majandusele. Pigem mitte nii hea, kui president kujutleda sooviks. Majanduse ebakindluses süüdistab president kõiki ees, taga, paremal, vasakul, üleval ja all... ennetavalt, et keegi ei vaataks tema poole.)

Omaette ooper käib Hiina ja Kanada vahel. Nimelt on Kanadal õigusabi leping USAga ning parasjagu käib trall Hiina suurima side-ettevõtja Huawei finantsjuhi üle, kes Kanada pinnal USA esitatud Iraani-sanktsioonide rikkumise süüdistuse tõttu kinni peeti. Hiina käsitles seda poliitilise tegevusena ja käivitas poliitilised vastumeetmed.

Tagatipuks on majandus tsükliline. Eelmine kriis oli aasta 2008 paiku. Kriisi järel toimub reeglina taastumine, majandus struktureerub ümber, saab jalule, tegevus kiireneb, mõned sektorid "kuumenevad üle"... kuni mõne kasvuks vajaliku ressursi puudus tekib ("kolm ratast veavad, üks pidurdab").

Tipule lähenemise tunnus on tihti hindade ebastabiilsus. Suve jooksul kütust tankides ei jäänud see minulgi märkamata. Majandustsükli positiivne osa on nüüd kestnud piisavalt, et muretsemiseks on põhjust. Võimalik, et kriisi suudetakse seekord ennetada, aga väike valmistumine oleks vist põhjendatud. Ettevõtjal on mõistlik kaaluda piiripealse tasuvusega tegevusi. Laieneda laienemise pärast, on see taibukas?

Riigi tasemel, mis tänapäeva ühiskonnas majandusega tihedalt põimunud on, tasub nobedasti mõelda, kuidas olla efektiivsem: teha sama rahaga rohkem kasulikku ja vähem mõttetut, samuti kuidas leevendada majanduse kitsaskohti.

Hiljutistest ettepanekutest jäi silma Kristina Kallase (E200) oma: vabastada pensionäride töötamine kõikidest maksudest. See tundub hea ideena, toetame seda. :)

Sesteri (IRL) toimetustest vääriks lõpuni ära tegemist ettevõtluskonto teema, mis vähendaks oluliselt bürokraatiat ja tarbetuid kõrvaltegevusi. Hetkel on ettevõtluskonto juba legaalne, aga praktikas seda avada ei saa, kuna ükski pank ei toeta. Perestroika tahab, et ettevõtluskonto oleks jaepanga teenuste kohustuslikus põhikomplektis, arvelduskonto kõrval.

Astmeline tulumaks on võte, millega saaks parandada meditsiini rahastamist. Meditsiin omakorda võimaldab suurendada inimeste töövõimet ja leevendada tööjõupuudust, mis parandab majanduse tervist ja lubab rahvastikul veidi kasvada (haigete lähedaste asemel saab hoida lapsi). Meditsiin on aga aeglane meede. Meditsiinist kulutõhusam on ennetus, aga ennetus on veel aeglasem meede. Siiski on astmelisel tulumaksul ka kiire meetme omadused: ta vabastaks vaesema rahva kätte rohkem rahalisi vahendeid, mida nood kindlasti suures osas ära kulutamata ei jäta. Tarbetult seisval varal ei ole kombeks koguneda vaeste taskusse.

Mõttetute ideede hulka võiks liigitada sotsiaalmaksu lae ja hetkel ka mängud käibemaksuga. Hetkel majandus seiskumas ega üle kuumenenud pole, küll aga vajab tasakaalustamist. Päästeveste selga panna ei ole vajadust, küll aga võiks teada, kus need hoiul seisavad.

Maailmamajanduse hädade vastu Eesti majandust reguleerides ei saa. Reguleerida saab asju lokaalse heaolu parandamise eesmärgil. Eesti majandus on sõltuv väliskaubandusest ja igaüks peaks arvestama võimalusega, et midagi muutub.