Artiklid Perestroika programm in english на русском Perestroika otsib kandidaati Mujal toimub Meta Promo Tagasiside

Veisepeeruga kliimat päästma 2018-11-23 kliimamuutus, metaan, ausõna, päriselt Finrod F

Käesolev lugu on inspireeritud ühest Ameerika Revolutsiooni aegsest ajakirjanikust, kes arvutas välja, kui palju UK laevastik maksab ja kui ruttu saaks sarnase laevastiku, kui UK-le kõik maksud maksmata jätta. :)

Arvutuse teema (metaan), on tänapäeval vaat et olulisemgi, kui UK laevastik. MIT Technology Review kirjutab sellest, mis retseptiga saab vähendada veiste metaanitootmist 60%. Selleks ei tule teha enamat, kui lisada veiste söödale üks sajandik merevetikat Asparagopsis taxiformis. Et hinnata, kas nende soovitus väärib levitamist, kuulame ära statistikud ja teeme paar arvutust, sest meiesugusel kõrgelt arenenud ahvil on kombekas pruukida matemaatika abi. :)

Statistika näitab, et kogu maailma põllumajandus heidab aastas keskkonda 7 gigatonni (miljardit tonni) metaani. Seedimise käigus eraldub sellest ca. 40%, seega ümarguselt 2.8 gigatonni. Mõõtkava pole eriline üllatus, arvestades et biomassi järgi 60% Maa imetajatest loomadest on põllumajandusloomad (ülejäänutest 36% on inimesed ja 4% on metsloomad).

Täheldades Wikipedia andmete põhjal, et veiste biomass on 520 miljonit tonni ja lammaste oma pelgalt 105 miljonit tonni, eeldame tuimalt, et vähemalt 50% kõigist põllumajandusloomadest on veised, seega oletame globaalseks veisepeeru saldoks 2.8 / 2 = 1.4 gigatonni.

Metaan on USA keskkonnaagentuuri andmeil 25 korda tugevam kasvuhoonegaas, kui CO2 - seega omab 1.4 gigatonni metaani võrdset mõju 35 gigatonni süsihappegaasiga.

Võrdluseks, kasutades andmeid saidilt kliimamuutused.ee on keskmise Eesti elaniku tegude ja toimetuste aastane jalajälg 14 tonni CO2. Sealjuures oleme Euroopa mastaabis parajad reod, eeskujulik säästuäss lätlane saab tänu põlevkivi puudumisele hakkama 3.8 tonniga aastas! Oletame selle põhjal, et kogu Eesti emiteerib aastas ca. 18 megatonni (miljonit tonni) süsihappegaasi.

Nüüd aga tagasi maailma ja veiste kallale. :) Arvutame välja, kui mitu korda on kogu maailma veisepeer kogu Eesti elanikest võimsam saastaja. :) Tehe on lihtne, kuigi nulle palju: globaalne veisepeer on võrdne 35 000 000 000 / 18 000 000 = 1944 Eestiga! Tegemist on ilmselgelt päris suure kogusega, järsku seepärast need veganad räägivadki, et sööme vähem liha ja piimatooteid! :)

Edasi arvutame, kui mitme Eesti jagu suudaks maailm emiteerimata jätta kasvuhoonegaase, kui kõik see veis üheskoos 60% vähem peeretaks? Tehe pole kah keeruline: 1944 - (1944 * 0.6) = 777 Eesti jagu.

Seniks kuni Maaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased uurivad, mis kohaliku vetikaga Asparagopsis taxiformis asendada saaks, võime rahustada end teadmisega, et see vetikas on kosmopoliitne soojade merede liik - seda saab kasvatada kõikjal, kus merevesi on soe.

Eeldame, et Rohelised näppavad meie idee ja jooksevad sellega Riigikoguni välja, tänutäheks ootame kahte krooni!. :)