Hiljuti avaldas ERR Aivar Hundimäe arvamuse sellest, kuidas riik tuleks "võõrutada sotsiaalmaksust". Hundimäe lugu algab tõese diagnoosiga, kuid ta soovitused ei sisalda elementaarset, ning lõpevad seetõttu rabas.
Algul diagnoosib Hundimägi korrektselt, et aktiiv- ja passiivtulu on Eestis maksustatud erinevalt. Igaühel, kel võimalik, on kasulik näidata oma passiivtulu suuremana ja palka väiksemana. Teha vähem tööd ja saada rohkem dividendi - kasvõi näiliselt. Nõustume ja teame omast käest, kui suur see probleem on. Meie, Perestroika programmi autorite seas polnud kedagi, kes parasjagu ei OÜ-taks.
Peatuda tuleb säärase maksustamise õiglusel. Miks on passiivne tulu madamamalt maksustatud? Kas ainult sellepärast, et selle teenijatel oli parem ligipääs poliitikute kõrvadele? Või sellepärast, et rikkad on alati maksudest hoidunud, ning "kes nendega jaksab jamada"? Vastab tõele, et õli paneb rattad käima, aga voolab läbi pragude minema.
Hundimägi küll mainib, et sotsiaalmaksu kaotamisel jääks eelarvesse tohutu (kolme miljardi eurone) auk, aga sealkohal lõppeb realism, ning ta pakub lahendusena "näpuga näitamist" (tsiteerin).
"Esimese sammuna tuleks sotsiaalmaks muuta tööandja maksust töövõtja maksuks. Iga inimesega töölepingut sõlmides võiks inimese palganumber sisaldada ka sotsiaalmaksu ehk olla palga osa. Siis näeksid inimesed paremini, kui suur on nende maksukoormus ehk kui palju nende teenitud tulult riik maksudena endale saab. See muudatus looks hea vundamendi tulevikuks, et hakata tööjõu maksukoormust alandama või praegust tervishoiu- ja pensionisüsteemi rahastamismudelit muutma."
Asi pole selles! Kõik teavad, et sotsiaalmaks on 33%. Ka seda, et teiste tööst elamine on odavam kui ise töö tegemine, ning isegi näiline teiste tööst elamine, tehes ise tööd ja vormistades see dividendiks, on kasulik. Kahe eraldi maksuga süsteem, mis lööb töötajaid täiega, aga omanikke poolega, on ebaõiglane ja lõhub üht harvadest Eestis õigesti tehtud asjadest: kõigile kättesaadava ravisüsteemi rahastamist.
Igale inimesele, kes hindab tähtsaks võimalust saada haiguse korral ravi oma olukorrast sõltumata, peaks aga jutud "tervishoiu- ja pensionisüsteemi rahastamismudeli muutmisest" sotsiaalmaksu kaotamisega paistma ohutulena. USAs võib kiirabi väljakutse maksta 2000 dollarit ning tulemused prognoositavas elueas jäävad sealjuures alla soomlaste KELA tulemustele (79 vs 81 eluaastat), mis tagab pikema eluea kaks korda odavamalt (4000 vs. 9800 USD per capita).
Ütleme otse: ettepanekud sotsiaalmaksu kaotamise teemal, mis ei sisalda soovitust tõsta tulumaksu, on sisuliselt ettepanekud likvideerida Haigekassa. Jah, olemasolev süsteem on katki. Kui aga kaotame Haigekassa ja saadame eraisiku ravimi- ja kindlustusfirmadega "vabal turul" kauplema, tõmbab "nähtamatu käsi" tal mütsi üle kõrvade. Eraisik kaotab, tema turujõud on nõrgem. Tema on haige ja vajab ravi. Kindlustust ja raviteenust pakkuvad firmad ei vaja teda.
Selle jaoks on õige lahendus kollektiivne kauplemine. Haigekassa ongi kollektiivne kauplemine. Just nagu üks nõudlik töötaja saab tööandjalt kinga, aga ametiühing saavutab eesmärgi, suudab Haigekassa osta asju hindadega, millest eraisik unistada ei saa, ning mida kindlustusfirma pole huvitatud saavutama (eesmärk on ju teenida kasumit).
Kes tahab kaotada sotsiaalmaksu, peab olema valmis tasuma kõrget eraisiku tulumaksu. Mina nõustuks. Targem oleks kohe luua astmeline tulumaks. Astmeline tulumaks on õiglane. Riik pakub kõigile võrdselt omandi kaitsmise teenust, aga kellel pole suuremat tulu, pole ka omandit, mistõttu ta ei kasuta seda hüve.
Omandi hoidmine riigi kaitse all on kerge (võtame kasvõi hoiuste tagamise), ja märksa lihtsam, kui sul omandit juba mõnevõrra leidub. Meie ammuste aegade kolleegid ütlesid, et omand on vargus. Me ei nõustu. Pelgalt ebavõrdsuse kasvu allikas.
Kui keegi teenib 1000 eurot, olgu tema tulumaks 15%. Miljonäri maksumäär võiks olla 40% ja 50% vahel, järsku näeme siis esimest miljonäri, kes maksud ära maksab. Lugupidamisega, Perestroika programmi autorid.
P.S.
Meie katsed avaldada vastulauset ERR-is põrkusid kolm päeva meilidele mitte vastamisele ja võimatusele leida poole päeva jooksul telefonitsi inimest, kes asjaga tegeleb. Seetõttu avaldame vastulause siin.