Artiklid Perestroika programm in english на русском Perestroika otsib kandidaati Mujal toimub Meta Promo Tagasiside

Ülespuhumise erakond 2018-11-18 Kross, kriitika, EKRE Jaan Veski

Et lugejat mitte EKRE nahutamise artiklitega ära tüüdata, jätame seekord raske töö Erik-Niiles Krossi teha ja refereerime, mida ta kirjutas. :)

Kross on Perestroikale silma paistnud sellega, et kuigi ta on meist poliitilise spektri teises servas, pole ta kunagi kippunud diagonaalis teise nurka, ja tema hinnangud olukordadele kõlbaks reeglina alla kirjutamiseks.

Oma arvamusloos kirjutab ta muuseas järgmist: "Kõik alaväärsuskompleksierakonnad alt-right'ist AfD ja EKREni on õppinud üsna hästi selgeks lihtsate hirmude ja inimeste igapäevamurede ärakasutamise nende kestvasse hüsteerilisse seisundisse viimiseks. /.../ Et viia keeruliste küsimuste arutelu igal juhul rappa. Et rände, samasooliste õiguste, üldse inimõiguste, põgenike, terrorismi, islami ja muude taoliste 'laetud' teemade nimetaminegi vallandaks võimalikult paljude inimeste mõistustegevuse asemel nende emotsioonid."

Mida Kross seekord ei maini, aga mida Perestroika juurde tahab lisada, on et EKRE eesmärk on muuta poliitika identiteediküsimuseks.

Identiteedi üle teatavasti ei saa objektiivselt vaielda, ego kaitseb oma identiteeti tõhusalt, ja seega, kui kellelgi on vaja tulihingelisi järgijaid, keda ei saaks argumentidega veenda, tuleb neile esimese asjana maha müüa idee, et erakonna poliitika ei ole arutelu tulemus, vaid identiteedi ainuvõimalik jätk.

Teine tähtis manipulatsioonivõte on ühtsuse ja ohu sisendamine. Kui erakonna juhtkond jaurab ja uudisteportaal edastab jauru, ning erakonna trollid netis mõuravad, on võimalik reaktsioon, et poolehoidjad pakivad oma pillid kotti ja lähevad mujale mängima. Selle ärahoidmiseks on tähtis hoida alal katastroofi-eelset meeleolu, kinnitades et vähimgi vääratus ühtsuses toob kindla hävingu, ja Juba Homme (TM) on kõik suures hädaohus.

Hädaohu-narratiivi näiteks toob Kross: "Need sõnumid ei kuulu tõe või vale kategooriasse vaid hoopis rohkem usu ja tunnete kategooriasse. On palju eestlasi, kes naudisklevad mõttes, et Angela Merkeli eesmärk (sic!) on Euroopa islamiseerida, kuigi nad muidugi teavad, et see pole tõsi. Libauudis on nagu rämpstoit, ainult hullem. Ta tekitab sus lisaks kõhu täitmisele ka hea tunde, ja teda tahaks süüa veel ja veel, isegi kui tead, et ta on tegelikult kahjulik."

Kirjutame kahe käega alla. Oleme alati vastu olnud nii identiteedist kui emotsioonist poliitika tuletamisele. Kross on varem öelnud sisuliselt sama, mida Perestroika eelmine artikkel Vabadussõjalaste ajaloo lahtiseletamise järel rõhutas, ehk: "Üha enam hakkab mulle tunduma, et suurim oht meie rahvusriiklusele ei ole mitte ükski välisjõud, vaid meie enda lollus."

Hinnanguks valitsusele saab tsitaat Niccolò Machiavelli raamatust, mis ilmus küll aastal 1513, aga jäi kahjuks tol ajal Eesti avaldamata, ning on jätkuvalt ajakohane: "Riigiasjades juhtub nii, et kui esilekerkivaid hädasid ette nähakse – mida on antud näha ainult targale inimesele – saab nad kiiresti kõrvaldada, aga kui nad on ettenägematuse tõttu lastud kasvada selliseks, et kõik neid näevad, enam rohtu ei ole."

Õppetund igale Eesti valitsusele on ilmselt see, et valimiste lähenedes tuleb teatud asju vältida, või kui need on ajastuse tõttu vältimatud, siis tuleb teemast varakult, pidevalt ja kestvalt teada anda. Seda vähemalt senikaua, kuni parlamendis on erakond, mis spetsialiseerub poliitika asemel kõigi asjade ohuks puhumisele.