Artiklid Perestroika programm Perestroika otsib kandidaati Mujal toimub Meta Promo

Mujal toimub ja linna peal nähtud

Advokatuur arvab sama, mida Leo Kunman arvas. Pole hea, kui lahus hoitavad võimud samas "võimude ühiselamus" kõrvuti elavad. "Sel moel loob riik füüsilise keskkonna, mis soodustab kohtu ja ühe menetluspoole tihedamat läbikäimist ning võib tekitada olukordi, kus kohtupidamise tasakaal läheb rohkem riigi kui inimese poole kaldu," ütles advokatuuri esimees Hannes Vallikivi Postimehele. Kuna sellise paigutusega kohtumaju on üle Eesti mitmeid, siis on selle suhtes kriitiline olnud ka endine riigikohtu esimees Märt Rask. "Eestis tekivad liitmajade loomisel sellised tavad, et õigusemõistmine ei ole ega näi enam objektiivne," kommenteeris Rask.

Nüüd oleme kõik kliimapagulased, kirjutab Jeffrey Sachs ja Postimehe jaoks tõlgib seda Marek Laane. Artikli keskel paneb Sachs üllatavalt täpse diagnoosi: "Peamine põhjus peitub selles, et meie poliitilised institutsioonid ja hiigelkorporatsioonid eiravad täiesti teadlikult süvenevat ohtu ja sellega kaasnevat kahju. Poliitika keerleb ümber võimu omandamise ja enda käes hoidmise ning ametiga kaasas käivate hüvede, mitte probleemide lahendamise, isegi kui tegu on elu ja surma küsimustega, nagu on seda keskkonnaprobleemid. Suure kompanii juhtimisel seisab esikohal aktsionäride vara suurendamine, mitte tõe väljaütlemine või planeedile suure kahju tekitamise vältimine." Juurde lisan, et poliitkas pole kunagi olnud teretulnud olukord, kus inimestel on aega järele mõelda. Võimule on parem, kui inimesed kardavad vaenlast, jooksevad porgandi poole või piitsa eest ära. Paraku ei ole võimu abstraktsed huvid meie ühised huvid.

Las Männik räägib majandusest, me ülejäänud mõurame homodest, võiks ümber sõnastada Martin Helme kommentaari EKRE-ga liitunud endise IRL-i liikme Jaan Männiku ja partei teatavate liikmete (khm) arvamuste kokkusobivuse kohta. Vaata, Martin, majandus loeb teie kinnis-ideest seksuaalvähemuste kohta umbes sada korda rohkem. Sisuliselt sa tunnistad, et las Männik tegeleb asjaga, me taome niisama trummi. Õnnitlen esimese reaalse poliitiku parteisse meelitamise puhul. Jaan, tee sealt vehkat, muidu jääd lolliks! :)

Eesti kasvatab oma vangidest veel suuremad kurjategijad (Simóne Eelmaa, ERR). Just nagu järjeks Jaanus Kanguri artiklile, kirjutab Simóne Eelmaa, kes on Tallinna Vangla vanglakomisjoni liige, et Eesti vanglad (eriti seal juures Tallinna vangla) kardetavasti ei paranda inimesi. Vangla töötab nii, nagu vangilt ei eeldatakski kunagi ühiskonnaga uuesti sobitumist. Seal ei saa motiveerivat tööd, ei saa haridust, õppida saab vaid kaht ametit. Seal ei kohelda eriti inimlikult, ja inimene, kelle probleemid seal vähenevad, peab olema väga erilist sorti.

Eesti Pank soovitab inimestel igaks juhuks sularaha kaasas kanda (Grete-Liina Roosve, ERR). Selgub, et Eesti Pank nõustub ainult sajaprotsendiliselt Jaan Veski artikliga, et igaks juhuks võiks kõigil natuke sularaha olemas olla. Tore on teada, et leidub kaasmõtlejaid isegi ootamatutes kohtades!

Aid in reverse: how poor countries develop rich countries (Jason Hickel, The Guardian). Artikkel globaalsetest rahavoogudest. Autori sõnul ületab kapitali väljavool arengumaadest neile pakutava arenguabi umbes 24-kordselt. Isegi kui arenguabi on halb näide, millega kõrvutada, ei tohiks rahavoo suund kaheldav olla. Intressid, kasumi väljavool emafirmade suunas, turvalisse kohta pagev kapital... rahavoog viib arengumaadest arenenud maade suunas.

The science of inequality: why people prefer unequal societies (Christina Starmans, Mark Sheskin and Paul Bloom, The Guardian). Psühholoogiline uuring sellest, mis motiveerib inimesi ressursside jagamise otsustel. Autorid leiavad, et see on pigem mitte objektiivne võrdsus vaid tajutav õiglus, ning tajutava õigluse raame saab venitada suure ebavõrdsuseni. Siiski elavad inimesed ebavõrdsemas ühiskonnas, kui nad ühelgi juhul sooviks. Lisaks võib ebavõrdsuse sallimist soodustada suhtelise heaolu väärtustamine. Kui eesmärk on muuta praegust olukorda, tuleb võrdsusele panna nii palju rõhku, et õiglustunne veidi protestiks selle vastu. Siis on parajalt.