Artiklid Perestroika programm in english на русском Mujal toimub Meta Promo

Mujal toimub ja linna peal nähtud

Jooksvad viited maailmas nähtule on kolinud meie Redditi kanalile.

Ajaloolise kraami leiate altpoolt.


  • Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt nõustub meie arvamusega, et sotsiaalmaksu lagi on halb ideee. "Meil on kaks protsenti neid inimesi, kes teenivad nii palju. Kui maksulagi seada, siis 55% vähem teenijatest peab hakkama rohkem maksma, lausus Swedbanki juhatuse esimees Robert Kitt Kutsekoja konverentsil", kirjutab Delfi. Sisuliselt sama on eelnevalt arvanud ka Tiit Pruuli. Loodame, et Keskerakond laseb sel kehval ideel oma valimisprogrammist välja langeda.

  • Tähelepanu! Muutus Eesti kõige olulisem valem! Tõsi küll, mingit avalikku arutelu selle üle ei toimunud, ja õnneks pensionivalem muutus õiges suunas, ehk võrdsema pensioni suunas. Muidu rändab näiteks meie ülisuur palgalõhe tulevikku nagu Terminaatori filmis ja tümitab meid seal korralikult. Et õiguspäraseid ootusi mitte rikkuda, rakendub pensionivalem tohutu viivega. See on kah õige.

  • ÜRO tuletab meelde, et kliimamuutuse oht pole kunagi olnud nii tõsine. "Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) avaldas neljapäeval raporti, mille järgi on 20 kõige kuumemat aastat on jäänud viimase 22 aasta sisse," vahendab ERR. Maja üks sein põleb ja inimkond... me kakleme hapukoore paki pärast. Tublid oleme! :D

  • Indrek Neivelt arutleb seekord, kas T1 langeb squatterite saagiks, või muutub AliExpressi hulgilaoks?. (Ajakirjanduslik liialdus meie poolt.) Tegelikult arutleb ta üksikute inimeste päeva ja inimesteta ning inimestega pöörlevate majandusharude üle. Meid ei huvita, kas ta liigitab end sealjuures parem-, kesk- või vasakpoolseks, jutul on jälle iva sees, ikka lingime. :)

  • Delfi avaldab katkendi harivast raamatust Kümme põhjust, miks otsekohe kustutada kõik oma sotsiaalmeedia kontod. Asja iva on see, et sotsiaalmeedias ei ole me kliendid, ja süsteem teenib reklaamipõhisena üksnes ja ainult meie manipuleerimise eesmärki. Kaubaks on tähelepanu, ja tähelepanu püüdes muutuvad inimesed mölakaks. Isegi meie muutusime nahhaaliks, ja parkisime oma jalgrattad veidi tobedalt. Kui me oleks Facebook, oleks ratas pargitud teie koduukse lingi külge. :P

  • Mitme maa Amazoni töötajad jalutasid Mustal Reedel töölt ära protestimaks ebainimlike töötingimuste vastu. Mida suurem ja globaalsem on teie tööandja, seda väiksem on teie isiklik läbirääkimis-jõud tema mõjutamiseks. Boikoteerigem sääraseid firmasid igas valdkonnas, kus saame. Enne ostu tegemist lugegem kümneni. Ega ma ei toeta mõnda monopolisti? Kui toetan, on mu tegevust tõepoolest vältimatu? Järsku on olemas alternatiiv? :)

  • Sattusime Feministeerimisse (see ei ole tegelikult esimene kord). Enne meie mainimist jutustab Nele Laos aga Riigireformi Sihtasutusest, kus on 27 meest ja 1 (jah, üks) naine. No tule taevas appi, kas mõnes ühiskonna valdkonnas ei saaks veidi võrdsemat esindust? Riigireformi sihtasutus ei ole meie arust halb, aga näeb välja nagu Vabariiklaste valimistulemused USAs (Helsingin Sanomat), kus demokraatidel oli võitjate nimekiri natuke ühiskonna moodi ja sisse sai ka üks päris vaene kandidaat, aga vabariiklastel... oli rodu kahvatut tooni meeskodanikke, enamus üle keskea. Perestroika on näinud sama hullu lugu tehnoloogia valdkonna kogunemistel, ainult meeskondanikud olid nooremad. Teeme palun midagi, et nii ei käiks asjad!

  • Loomad pole tooraine (ja veganlus pole diagnoos) kirjutab Ireene Viktor, ja me nõustume temaga. Ning kuigi 90% aurust veganluse teemal kulub toidust rääkimisele, on meil ka muud valikud. Saame valida, mis materjalist on me rõivad, kas me šampooni ja hambapastat ja kosmeetikat aeti jänesele ilma mõjuva põhjuseta silma, ja nii edasi. Veganlus on loomade ekspluateerimise vältimine igal suunal ja eetiliselt on see õige valik, kuigi igas valdkonnas veel mitte realistlik (on ka ravimite ja ravivõtete katsetamine, kus mõnikord ei suudeta ilma loomade elusid ohvriks toomata inimeste aitamiseks vajalikke teadmisi omandada). Kui aga sellest kellegi elu ei sõltu, tuleks teiste elud rahule jätta, arvame.

  • EKRE avaldab, et "Eesti 200 muutus liikmete leidmise nimel mastaapseks pereprojektiks". Kuna artikli autorit ei paistnud, eeldame, et need on Mart, Martin ja Monika Helme, kes perepartei juhtkonnas on kindlasti võrdsematest veel natuke võrdsemad. :) Perestroika kutsub huvilisi üles liituma kõigi erakondadega peale Helmede perepartei.

  • Orban võtab pagulasi küll, isegi impordib neid Ungari saatkonna kaasabil, ning lubab Euroopa Liidu välispiiri ületada pelga Makedoonia ID-kaardiga. :D Orbáni võimupartei Fidesz on öelnud, et [Makedoonia endist peaministrit] Gruevskit "kiusas taga ja ähvardas vasakpoolne valitsus, millel on selgelt [erepunaste tiibadega sarvilise] George Sorose toetus". :D (Gruevski on süüdi mõistetud korruptsioonis ja võimu kuritarvitamises.)

  • Tiit Pruuli nõustub meie seisukohaga, et sotsiaalmaksu lagi on kingitus rikastele, kelle ees on praeguse seadusandlusega valla ka võimalus sotsiaalmaksu üldse mitte maksta. Palgatööga raha teenimine ei tohiks olla kõrgemini maksustatud, kui dividendidest elamine, aga Eestis ta seda on. Ja see on valesti.

  • Õhtuleht kontrollis Toompeal helkureid ja avastas kõigile ette aimatava fakti, et seaduse andjad ja täitjad ei ole samast valimist, mida oligi tarvis tõestada. :P Aitäh et viitsite jamada! :)

  • Ummi ei taha rullsuuski, vaid tahab mängida jalkat edasi, annab Reinsalu teada. :) Ei vaheta põhimõtteid reitingu vastu? Lugupeetav Ummi, põhimõtetega pole siin midagi pistmist. Põhimõttekindel poliitika hõlmaks asjadest ausalt rääkimist ja seisukohti, mis on põhjendatavad. Muuseas hõlmaks see seda, et kui publikust hüüab keegi "koll!" või "migratsioon!", siis Ummi ei löö põlvenõksu refleksiga omaväravat. Aga hüüame mitu korda järjest "migratsioon", ehk Ummi hakkab breiki kah tantsima?

  • Jevgeni Ossinovski ütleb, et temagi poolest võiks Reinsalule rullsuusad osta - valitsemine on nagu jalgpall, aga Ummi lõi palli oma väravasse. Perestroika tunneb kaasa Ummi raskele dilemmale, kuid nõustub sotsidega: tal ei ole meeskonnamängudeks vajalikku enesekontrolli. Saatku Seeder keegi normaalne asemele, või võtke paus, tehke ajutiselt valitsusvaba Eesti!

  • ERR kirjutab, et Rumeenia referendumil samasooliste abielude keelamiseks osales 20% elanikest. Isegi tavatult madal 30% lävend jäi ületamata ja referendum kukkus kolksuga läbi.

  • MTÜ Jalakäijate ühing juhatuse liige Tauri Tuvikene leiab (just nagu meiegi), et linnatänaval helkuri mittekandmise eest trahvi tegemine on ülereageerimine.

  • Krister Paris arvab kah, et elatisvõlgnike passide kallale minnes pingutab riik üle. Oleme meeldivalt üllatunud, et meil nii palju kaasmõtlejaid on. Olge head inimesed IRL-is, otsige Reinsalule mõni hobi. Ostke talle näiteks rullsuusad, saab auru ohutult välja lasta. :)

  • Hardo Pajula kirjutab ERR-is sellest, kes võiks olla MTÜ Eesti Vabariigi lõplik kasusaaja. Lugemine on naljakas ja lõõgastav. Meie siin arvame, et kusagil peaks olema anti-Riigikogu. Iga kord, kui Riigikogu ühe seaduse annab, valiks Riigivastane Kogu, mis seadustest samavõrra palju tähemärke eemaldada saab, või mis seadusi samas mahus tühistada võiks. Niimoodi võiks käia ka valitsuse määrustega. Defineerimata mõistete korral aga nõuaks Põhiseadus, et seaduse pealkirjaks saab "NullPointerException".

  • Mul läks lausa meelest ära, mis märksõna ma otsimas olin, kui ma kogemata Kesknädala lahti tegin ja Andres Laiapea artikli "Trumpi lõpu algus" täies mahus läbi lugesin. Mis mõttes, Kesknädalas on mõttega kirjutatud artikkel? Ärge mingil juhul lugege! :D

  • Sel ajal, kui Erki Nool tühjalt mööda väljakuid kepsutas (ja järeldusele jõudis, et "sportlane ja sotsiaaldemokraatia kokku ei käi", tassisid anarhistid päikesepaneele katusele, vinnasid soojuspumpasid seinu mööda, sõidutasid jalgratta järelkärus sektsioonkappe, viisid ja tõid kaubakotte tasuta asjade turule ja tagasi, vedasid rattaga betooni ja bituumenit hõivatud maja täiustamiseks, transportisid sõiduauto tagaistmel majatäie ehitusplokke, valasid töllutõrje tölpasid, võitlesid murdvarastega, hoidsid ära terve mendikamba auku kukkumise, jälitasid prügi mahapanijaid, udjasid labida ja kuvaldaga hüljatud torutrasse maa seest välja, et keegi sisse ei kukuks ja raud raisku ei läheks, ja istutasid lugematu arvu puid-põõsaid. :) Sul on õigus, Erki - spordil pole sotsialismiga midagi pistmist. Sport on pelgalt enese arendamine, sotsialism aga arendab lisaks ühiskonda. :P Mujal uudistes, sotsid läksid naljaga kaasa ja avaldasid oma salajase korvpallitiimi ajaloo. :D Oeh, kust on IRL sellised geeniused oma ridadesse saanud, kes sisulise jutu asemel medaliga lööma tulevad? :) Päris hea tase...

  • "Karu ajju, vot ei mahu pähe," võib ainult ahhetada Johannes Kerdi jõulusoovi: "sõjaväele oma kohus" peale. Kas ekremistide soovist saada valitavat kohtuvõimu polnud küllalt, ja nüüd on vaja mingi asutuse taskus elavat kohtuvõimu? Mis inimestega juhtub, et nad sihukesi asju tahtma hakkavad? Õnneks talle vist tehti selgeks, et jõuluvanal ja hambahaldjatel on üsna range eetikakoodeks. Sihukesi soove ei täideta.

  • Indrek Neivelt kirjutab, kuidas vabatahtlik II sammas langetaks ühiskonna stressitaset. Jälle kirjutab õigesti, kuigi ühes eksib: mitte kõik vasakpoolsed (hei, me oleme olemas! :D ) ei toeta kohustuslikku II sammast, ning Nestor ei esinda kõiki sotse kah. Siiski, kui teil aega on, lugege palun Neivelti tükk läbi, saate selle teema omale selgeks. Meie sel teemal meediasse ei saanud, sulgeme teema, anname oma tugrikud ja värvipliiatsid Neiveltile ja avame järgmise teema. :)

  • Rahandusministeerium on lolliks läinud ja arvab, et süütuse eelduse võib rahapesu kahtluse puhul ära kaotada. Mispoolest rahapesu teistmoodi kahtlus kui kõik teised on, lugupeetavad? Järsku on teie arvates muidki kahtlusi, mille puhul süüdistatav peab oma süütust tõestama, ja mitte süüdistaja süüd? Ametnikud ei tulnud oma tööga toime, toimus mastaapne rahapesu, ja ametnikud... kolm korda võite arvata... küsivad võimu juurde. Võimu juurde küsimine ebaõnnestumisel on nagu tigimatu refleks. Koputad kummihaamriga ametniku pea peale, kõps, küsib võimu juurde. Ei, sihukest asja ei tohiks lubada, see on libe tee. Järelvalvajatel on tööriistu küll ja veel.

  • Indek Neivelt ei väljendu pensioni II samba osas nii otsekoheselt, kui Seeder, kelle lahendusvariandiga me juba nõustume, aga ütleb siiski, et pensionisammas vajab kapitaalremonti, mitte väikest kõpitsemist. Neivelt toob võrdluse Rootsi fondidega, mille haldurid on viimase 10 aastaga teinud 100 eurosest sissemaksest 325 eurot. Eesti omad? Ainult 130 eurot, mis jääb alla 10 aasta inflatsioonile. Kupatage see raha kasvõi välismaa haldurite kätte, peamine et ta niisama ära ei põle, tõdeb Neivelt. Kui tüüp ei karda Kindlustusseltside Liidu inkvisiitoreid, järsku peaks nemad teda kartma? :P

  • Isegi Udumägede koobastes polnud säärast solvamiskultuuri, kui EKRE sõprade klubis, kurdavad asja pealt näinud mägitrollid. Asi algas sellest, et Rita Holm rääkis Postimehele, et seksuaalharidus peab algama juba lasteaias. Õigesti rääkis, muide. Lasteaialaps oskab küsida, vaja on kedagi, kes oskab eakohaselt vastata. Kui jätta laps elama oletuste ja mõistujuttude maailma, võib tekkida arusaamatusi ja alusetuid hirme. Kas konservatiivide trollibande tõesti arvab, et lasteaias peaks hoiduma ka loomade pesategemisest ja paljunemisest rääkimast?

    Järsku salgaks paljunemise olemasolu üldse maha? :D Kas keegi tõsimeeli usub, et ta vaarvanemate lapsed polnud viiendaks eluaastaks lammast poegimas või linde muna haudumas näinud? Küsimused on vältimatud. Vastused olgu saadaval. Mis aga ennustatavalt puhkes, oli kasvatusteadlase mõnitamise võistlus. Juhul kui keskid imestavad, miks anarhistid pärisnimede all ei tegutse, nüüd teate. Kui me pärisnimede all toimetaks, läheks kohus EKRE-sõprade toimikutest lõhki. Erilise hooga käib see trall Facebookis. EKRE aga avaldab loo, kuis sõprade klubil pole erakonnaga midagi pistmist. Kindlasti aga, kui isegi kisa- ja klikinäljas Facebook bännimise järjega klubini jõuab, viskub erakond klubi kaitsele, pasundades kuidas liberaalne ettevõtlus neid kiusab. Kiusake teisi vähem, võiks soovitada, kui see aitaks. Infomullis teineteise üles kütmine on päris huvitav kultuuriline nähtus, aga ei kuulu kasulike tegevuste hulka.

  • Tarmo Jüristo kirjutab ERR-is tehisintellekti oodatud ja ootamatutest mõjudest. Ta juhib tähelepanu mustrile, et inimesed kipuvad tehnoloogia arengu oodatud mõjusid ülehindama ja ootamatuid alahindama. Eelneva taustal küsib ta ka ebamugava küsimuse: kas me üldse arvestame võimalusega, et (näiteks) autoritaarne plaanimajandus (vihje: Hiina) võib tehismõistuse toel saada turumajandusest efektiivsemaks?

    Mõtteharjutus on põnev, kuid arvame siiski, et autoritaarne süsteem ei annaks oma planeerijale tegelikkuse kohta adekvaatset, vaid ilustatud tagasisidet, mistõttu ratsionaalne planeerimine ei takerduks mitte arvutatavuse taha, vaid sisendiks oleva teabe kvaliteedi taha. Siiski on ka teine tegur. Mida võimekama planeerija saab keegi majandust suunama panna, seda raskemad on selle planeerija ülesanded. Adekvaatne analoogia on oma varjust ülehüppamine. Püsitada võib väite, et kuitahes võimekas tsentraalne planeerija ei ole ikka suuteline juhtima adekvaatselt *teda* ümbritsevat majandust. Küsimus ise on aga väga tänuväärt. See, mida me arvame muutuvat, ei tarvitse ülse niipalju muutuda, kui see mida me arvatagi ei oska.

  • Sven Mikser arvab kah, et välispoliitikas võiks aeg-ajalt ilmneda väärtuspõhise otsustamise tunnuseid. "Kui süüdlased jäävad välja selgitamata ja vastutusele võtmata ja tegemist on mingisuguse näidisprotsessiga, siis see on kahtlemata ohtlik ja seda võib kahtlemata kirjeldada moraalikriisina. On selge, et eks Ameerika Ühendriigid on väga paljud oma regionaalsed algatused tegelikult riputanud just nimelt tänaste Saudi liidrite niiöelda nagisse. Olgu siis tegemist Lähis-Ida rahuprotsessiga, olgu tegemist mitmete mahukate relvatehingutega. On selge, et huvid võib-olla lähevad teinekord sellises keerulises piirkonnas väärtustega vastakuti, aga antud juhul on kindlasti oluline, et mindaks tuumani," tsiteerib Mikserit ERR.

  • Advokatuur arvab sama, mida Leo Kunman arvas. Pole hea, kui lahus hoitavad võimud samas "võimude ühiselamus" kõrvuti elavad. "Sel moel loob riik füüsilise keskkonna, mis soodustab kohtu ja ühe menetluspoole tihedamat läbikäimist ning võib tekitada olukordi, kus kohtupidamise tasakaal läheb rohkem riigi kui inimese poole kaldu," ütles advokatuuri esimees Hannes Vallikivi Postimehele. Kuna sellise paigutusega kohtumaju on üle Eesti mitmeid, siis on selle suhtes kriitiline olnud ka endine riigikohtu esimees Märt Rask. "Eestis tekivad liitmajade loomisel sellised tavad, et õigusemõistmine ei ole ega näi enam objektiivne," kommenteeris Rask.

  • Nüüd oleme kõik kliimapagulased, kirjutab Jeffrey Sachs ja Postimehe jaoks tõlgib seda Marek Laane. Artikli keskel paneb Sachs üllatavalt täpse diagnoosi: "Peamine põhjus peitub selles, et meie poliitilised institutsioonid ja hiigelkorporatsioonid eiravad täiesti teadlikult süvenevat ohtu ja sellega kaasnevat kahju. Poliitika keerleb ümber võimu omandamise ja enda käes hoidmise ning ametiga kaasas käivate hüvede, mitte probleemide lahendamise, isegi kui tegu on elu ja surma küsimustega, nagu on seda keskkonnaprobleemid. Suure kompanii juhtimisel seisab esikohal aktsionäride vara suurendamine, mitte tõe väljaütlemine või planeedile suure kahju tekitamise vältimine." Juurde lisan, et poliitkas pole kunagi olnud teretulnud olukord, kus inimestel on aega järele mõelda. Võimule on parem, kui inimesed kardavad vaenlast, jooksevad porgandi poole või piitsa eest ära. Paraku ei ole võimu abstraktsed huvid meie ühised huvid.

  • Eesti kasvatab oma vangidest veel suuremad kurjategijad (Simóne Eelmaa, ERR). Just nagu järjeks Jaanus Kanguri artiklile, kirjutab Simóne Eelmaa, kes on Tallinna Vangla vanglakomisjoni liige, et Eesti vanglad (eriti seal juures Tallinna vangla) kardetavasti ei paranda inimesi. Vangla töötab nii, nagu vangilt ei eeldatakski kunagi ühiskonnaga uuesti sobitumist. Seal ei saa motiveerivat tööd, ei saa haridust, õppida saab vaid kaht ametit. Seal ei kohelda eriti inimlikult, ja inimene, kelle probleemid seal vähenevad, peab olema väga erilist sorti.

  • Eesti Pank soovitab inimestel igaks juhuks sularaha kaasas kanda (Grete-Liina Roosve, ERR). Selgub, et Eesti Pank nõustub ainult sajaprotsendiliselt Jaan Veski artikliga, et igaks juhuks võiks kõigil natuke sularaha olemas olla. Tore on teada, et leidub kaasmõtlejaid isegi ootamatutes kohtades!

  • Aid in reverse: how poor countries develop rich countries (Jason Hickel, The Guardian). Artikkel globaalsetest rahavoogudest. Autori sõnul ületab kapitali väljavool arengumaadest neile pakutava arenguabi umbes 24-kordselt. Isegi kui arenguabi on halb näide, millega kõrvutada, ei tohiks rahavoo suund kaheldav olla. Intressid, kasumi väljavool emafirmade suunas, turvalisse kohta pagev kapital... rahavoog viib arengumaadest arenenud maade suunas.

  • The science of inequality: why people prefer unequal societies (Christina Starmans, Mark Sheskin and Paul Bloom, The Guardian). Psühholoogiline uuring sellest, mis motiveerib inimesi ressursside jagamise otsustel. Autorid leiavad, et see on pigem mitte objektiivne võrdsus vaid tajutav õiglus, ning tajutava õigluse raame saab venitada suure ebavõrdsuseni. Siiski elavad inimesed ebavõrdsemas ühiskonnas, kui nad ühelgi juhul sooviks. Lisaks võib ebavõrdsuse sallimist soodustada suhtelise heaolu väärtustamine. Kui eesmärk on muuta praegust olukorda, tuleb võrdsusele panna nii palju rõhku, et õiglustunne veidi protestiks selle vastu. Siis on parajalt.